Coincard

Nikolaus Kopernikus sündis Thornis, tänapäeva Toruńis Poolas. Linn kuulus tollal Poola kuningriigi koosseisu kuuluva Kuningliku Preisimaa alla. Ta õppis muu hulgas Krakówis ning mitmes Itaalia ülikoolis. Lisaks astronoomiale ja matemaatikale tegeles ta kanoonilise õiguse ja meditsiiniga. Hiljem oli ta kanoonik Preisimaa Ermlandi vürstpiiskopkonnas ning täitis seal kiriklikke, majanduslikke ja haldusülesandeid. Suure osa oma elust veetis ta Frauenburgis, tänapäeva Fromborkis.

Tema ajal domineeris Euroopa astronoomias antiiksetel ettekujutustel põhinev geotsentriline süsteem. Selle kohaselt paiknes Maa keskmes, samal ajal kui Päike, Kuu, planeedid ja kinnistähed tiirlesid selle ümber. Täheldatud planeetide liikumise selgitamiseks kasutasid astronoomid keerukat ringorbiitide ja täiendavate abiringide süsteemi.

Kopernikus seadis sellele vastu matemaatiliselt välja töötatud heliotsentrilise mudeli. Selle kohaselt liigub Maa igal aastal ümber Päikese ja pöörleb samal ajal iga päev ümber oma telje. Taeva näivat igapäevast liikumist sai nii selgitada Maa pöörlemise tagajärjena. Ka planeetide ajuti näiv tagasisuunaline liikumine muutus arusaadavaks perspektiiviefektina, mis tekib Maa ja planeetide erinevate tiirlemisliikumiste tõttu.

Oma mõtted avaldas Kopernikus peateoses „De revolutionibus orbium coelestium“, mis trükiti alles tema elu lõpul. Tema mudel ei vastanud veel tänapäeva astronoomiale: Kopernikus jäi ühtlaste ringliikumiste juurde ja vajas endiselt abiringe. Johannes Kepler asendas need hiljem elliptiliste orbiitidega; Galileo Galilei vaatlused ja Isaac Newtoni füüsika aitasid uut maailmapilti täiendavalt põhjendada.

Koperniku õpetus muutis pikas perspektiivis Maa positsiooni astronoomilises mõtlemises ning sellest sai varauusaegse teaduse üks lähtepunkte. Seetõttu pakkus sünniaastapäev kogu Euroopas mõistetava mälestamispõhjuse. Kopernikuse eriline otsene seos Maltaga ei ilmne mündi väljaandmise põhjusest.