Vatikan · Pauluse aasta

Tarsosest pärit Paulus kuulub varakristlust kujundanud isikute hulka. Ta pärines juudi perekonnast ja tema algne nimi oli Saulus. Apostlite tegude raamatu järgi oli tal ka Rooma kodakondsus. Esialgu võitles ta kujuneva kristliku liikumise vastu ja osales selle järgijate tagakiusamises. Damaskuse lähistel toimunud sündmus viis põhjaliku ümberorienteerumiseni: Saulus mõistis ilmutust kohtumisena ülestõusnud Jeesusega ning lasi end seejärel ristida.

Apostlite tegude raamat jutustab, et Paulus kukkus pärast valgusnähtust maha ja jäi ajutiselt pimedaks. Damaskuses sai kristlane Hananias ülesande minna tema juurde; seejärel sai Paulus nägemise tagasi ja lasi end ristida. Piibli kirjeldustes hobust ei mainita. See kuulub hilisemasse pilditraditsiooni, mis muutis sündmuse Euroopa kunstis eriti kujukaks. Paulus mainib oma kutsumust ka kirjades, kuid kirjeldab seda seal märksa napimalt.

Järgnenud aastakümnetel tegutses Paulus misjonärina peamiselt mittejuutide seas. Tema rännakud viisid teda läbi Väike-Aasia ja Kreeka alade. Tema kirjad varakristlikele kogudustele kuuluvad Uue Testamendi vanimate tekstide hulka. Neis käsitleb ta muu hulgas Jeesuse surma ja ülestõusmise tähendust, juudi seaduse ja kristliku usu vahekorda ning eri rühmade kooselu kogudustes. Kirikliku pärimuse kohaselt suri Paulus keiser Nero valitsemisajal Roomas märtrina.

Paavst Benediktus XVI kuulutas Pauluse aasta välja apostli peaaegu kahe tuhande aasta möödumist sünnist tähistava tähtpäeva puhul; tema sünniaastat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata. See kestis 28. juunist 2008 kuni 29. juunini 2009. Keskmes olid jumalateenistused, palverännakud ja Pauluse kirjadega tegelemine. Keskne paik oli Rooma Püha Pauluse basiilika väljaspool müüre, mis kirikliku pärimuse kohaselt ehitati tema haua kohale. Mündiväljaanne oli seega seotud kirikliku mälestusaastaga, mida Vatikan kogu maailmas tähistas.