Hispaania · ELi Nõukogu eesistumine

Väljalaskekuupäev3. juuli 2023

Kogutiraaž1 500 000

ELi maksimum1 500 000

Väljaanded4

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstESPANA 2023 – PRESIDENCIA ESPANOLA / CONSEJO DE LA UNION EUROPEA / M

DisainerAlfonso Morales Muñoz

RahapajaFábrica Nacional de Moneda y Timbre / · Real Casa de la Moneda, Madrid

Väljalaske puhul

Münt meenutab Hispaania eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus 2023. aastal. Keskmes on Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise logo, mida ümbritsevad kirjed „ESPANA 2023 – PRESIDENCIA ESPANOLA“ ja „CONSEJO DE LA UNION EUROPEA“; all asub Fábrica Nacional de Moneda y Timbre–Real Casa de la Moneda rahapajamärk, kroonitud „M“.

Motiiv

Mündil on kujutatud kaks motiivi. Mündi keskel on näha Hispaania ELi eesistumise logo, mida ümbritsevad kirjed „ESPANA 2023 – PRESIDENCIA ESPANOLA“ ja „CONSEJO DE LA UNION EUROPEA“ (Hispaania 2023 – Hispaania eesistumine ja Euroopa Liidu Nõukogu). Mündi siseosa alumises servas on näha rahapaja Fabrica Nacional de Moneda y Timbre Real Casa de la Moneda märki – krooniga „M“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik vahetub liikmesriikide vahel rotatsiooni korras iga kuue kuu järel. Hispaania võttis selle ülesande Rootsi käest üle 1. juulist kuni 31. detsembrini 2023; seejärel järgnes Belgia. See oli Hispaania viies eesistumiskord pärast riigi ühinemist Euroopa ühendustega 1986. aastal.

Euroopa Liidu Nõukogu, mida sageli nimetatakse ka ministrite nõukoguks, on organ, kus on esindatud liikmesriikide valitsused. Sõltuvalt poliitikavaldkonnast kogunevad pädevad valdkonnaministrid. Eesistujariik juhib enamikku neist istungitest ja arvukaid ettevalmistavaid töörühmi, korraldab arutelusid ning püüab riiklike seisukohtade vahel kompromisse leida. Koos Euroopa Parlamendiga osaleb nõukogu Euroopa Liidu õigusloomes. Nõukogu eesistumist ei tohi segi ajada Euroopa Ülemkogu eesistujaga; ka välisasjade nõukogu ei juhi tavapäraselt vastav eesistujariik.

Hispaania moodustas koos Belgia ja Ungariga niinimetatud kolmikeesistumise. Need kolmeliikmelised rühmad kooskõlastavad kaheksateistkümneks kuuks ühise programmi, et poliitilisi algatusi saaks jätkata ka üksikute kuuekuuliste eesistumisperioodide järel. Hispaania prioriteetide hulka kuulusid Euroopa tööstuse ja strateegilise autonoomia tugevdamine, ökoloogiline ümberkujundamine, sotsiaalsed ja majanduslikud küsimused ning liidu ühtsus.

Eesistumine langes ajajärku, mida mõjutasid Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, muutused energiapoliitikas ning arutelud Euroopa Liidu tulevase laienemise üle. Riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel Granadas arutati 2023. aasta oktoobris pikaajalisi prioriteete ja liidu ettevalmistamist võimalikeks laienemisteks. Kuuekuulise perioodi jooksul saavutati nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel ka poliitilisi kokkuleppeid, muu hulgas Euroopa tehisintellekti reguleerimise ning ühise varjupaiga- ja rändesüsteemi reformi kesksete osade üle.

Mündiväljalase tähistab seega ajaliselt selgelt piiritletud Euroopa valitsusametikohta, mida Hispaania täidab vaid mitmeaastaste ajavahemike järel. Samuti sobitub see tavaga jäädvustada Euroopa Liiduga seotud institutsioonilisi sündmusi riiklikel mälestusmüntidel.