2 eurot PP

Maria Callas sündis 1923. aastal New Yorgis kreeka sisserändajate tütrena. Tema perekonnanimi oli algselt Kalogeropoulos. Pärast vanemate lahkuminekut kolis ta teismelisena koos ema ja õega Ateenasse. Seal õppis ta laulmist, muu hulgas hispaania koloratuursoprani Elvira de Hidalgo juures. Kreeka Saksa okupatsiooni ajal sai ta oma esimesed lavakogemused Ateena ooperis.

Tema rahvusvaheline karjäär algas pärast Teist maailmasõda Itaalias. 1947. aastal esines ta Verona areenil Amilcare Ponchielli ooperis „La Gioconda“. Järgnevatel aastatel laulis ta regulaarselt Milanos La Scalas ning teistes Euroopa ja Ameerika ooperiteatrites. Tema tuntud rollide hulka kuulusid Norma Vincenzo Bellini samanimelises ooperis, Lucia Gaetano Donizetti ooperis „Lucia di Lammermoor“, Violetta Giuseppe Verdi ooperis „La traviata“ ja nimiosa Giacomo Puccini ooperis „Tosca“.

Callas ühendas laululise virtuoossuse tugevalt tekstile ja lavategelasele keskenduva esitusega. Tema repertuaar aitas kaasa sellele, et 19. sajandi alguse Itaalia bel canto oopereid hakati taas sagedamini esitama. Seejuures võttis ta enda kanda partiid, mis nõuavad suurt liikuvust, ulatuslikku hääleulatust ja dramaatilisi väljendusvõimalusi. Tema salvestused kujundasid samuti paljude nende teoste hilisemat tajumist.

Alates 1950. aastate lõpust hakati hääleprobleemidest ja ärajäetud esinemistest üha rohkem avalikult rääkima. Tema viimane ooperiesinemine toimus 1965. aastal Londonis Tosca rollis. Hiljem andis ta meistrikursusi ning tegi koos tenori Giuseppe Di Stefanoga veel ühe kontserdireisi. Ta suri 1977. aastal Pariisis.

Kreeka väljaanne seostub nii tema päritolu ja Ateenas saadud väljaõppe kui ka tema rahvusvahelise tähtsusega ooperiajaloos. Ümmargune sünniaastapäev andis selge põhjuse austada teda Kreeka kultuuripärandi osana.