CC 486 2023
2-eurone münt
UNC/BU Põhimünt Panga väljalase
2 eurot briljantlõige/BU
Luksemburg · Esindajatekoja ja esimese põhiseaduse 175. aastapäev
Tiraaž120 000
Väljalaskekuupäev24. apr 2023
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind12,90 €
Variandid
41.1 1.3 · BU · Coincard · Tiraaž 7 500
Münzzeichen Rabe und Merkurstab, Relieftechnik
Saadikutekoja ja esimese põhiseaduse 175. aastapäev · KMK BU · Tiraaž 2 500
Münzzeichen Rabe und Merkurstab, Fototechnik
Saadikutekoja ja esimese põhiseaduse 175. aastapäev · PP · KMS PP, proovikomplekt 22-23 · Tiraaž 3 500
Mincovna Kremnica, š.p., Kremnica / Slovakia
Saadikutekoja ja esimese põhiseaduse 175. aastapäev · Ringlus · Mündirullid · Tiraaž 120 000
Münzzeichen Monnaie de Paris
Väljalaske puhul
Münt tähistab Luksemburgi saadikutekoja 175. aastapäeva. Motiivil on vasakul suurhertsog Henri portree ja paremal saadikutekoja hoone. Selle kohal või sellest paremal on aastaarv „1848” ja kiri „Chambre des Députés”, all keskel „LUXEMBOURG” ja „2023”.
Motiiv
Kujutisel on vasakul suurhertsog Henri portree ja paremal saadikutekoja hoone. Hoone kohal ja paremal on aastaarv „1848“ ning kiri „Chambre des Députés“. All keskel on väljalaskjariigi nimi „LUXEMBOURG“ ning väljalaskeaasta „2023“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Saadikutekoja teke on seotud Luksemburgi poliitilise ümberkorraldamisega 19. sajandil. Suurhertsogiriik loodi 1815. aastal ning oli algul personaalunioonis Madalmaade Kuningriigiga. Pärast territoriaalset jagunemist 1839. aastal sai alles jäänud Luksemburg 1841. aastal seisusliku esinduse. 1848. aasta Euroopa revolutsiooniline liikumine tõi seejärel kaasa liberaalsema põhiseaduse ja valitava Chambre des Députési loomise. Sellele anti ulatuslikumad volitused seadusandluse, maksude ja riigieelarve valdkonnas.
Tolleaegne rahvaesindus tugines siiski veel piiratud valimisõigusele, mis oli eelkõige seotud soo ja varandusliku seisundiga. Alles 1919. aastal kehtestati üldine valimisõigus naistele ja meestele. Tänapäeva parlamentaarses süsteemis võtab koda vastu seadusi, kinnitab eelarve ja kontrollib valitsust. See koosneb 60 saadikust, kes valitakse neljas valimisringkonnas proportsionaalse valimissüsteemi alusel.
Parlamendihoone asub Luksemburgi linna ajaloolises keskuses vahetult suurhertsogipalee kõrval. See ehitati 19. sajandil spetsiaalselt rahvaesinduse asukohaks ning seda kasutatakse parlamenditööks alates 1860. aastast. Koja ja palee paiknemine kõrvuti muudab ühtlasi nähtavaks kahe põhiseadusorgani kõrvuti eksisteerimise.
Suurhertsog Henri on Luksemburgi riigipea alates 2000. aastast. Tema ülesanded on põhiseadusega piiratud; poliitiline vastutus lasub valitsusel, kes peab parlamendi ees aru andma. Tema portree ühendamine parlamendihoonega viitab seega Luksemburgi riigikorrale kui parlamentaarsele monarhiale.
Selle teema valikut selgitab 1848. aasta roll tänapäevase parlamentaarse institutsiooni lähtekohana. Seega ei tunnustata mitte üht konkreetset otsust, vaid esindusliku seadusandluse ja elanikkonna põhiseadusliku osalemise arengut pika aja jooksul.
Tolleaegne rahvaesindus tugines siiski veel piiratud valimisõigusele, mis oli eelkõige seotud soo ja varandusliku seisundiga. Alles 1919. aastal kehtestati üldine valimisõigus naistele ja meestele. Tänapäeva parlamentaarses süsteemis võtab koda vastu seadusi, kinnitab eelarve ja kontrollib valitsust. See koosneb 60 saadikust, kes valitakse neljas valimisringkonnas proportsionaalse valimissüsteemi alusel.
Parlamendihoone asub Luksemburgi linna ajaloolises keskuses vahetult suurhertsogipalee kõrval. See ehitati 19. sajandil spetsiaalselt rahvaesinduse asukohaks ning seda kasutatakse parlamenditööks alates 1860. aastast. Koja ja palee paiknemine kõrvuti muudab ühtlasi nähtavaks kahe põhiseadusorgani kõrvuti eksisteerimise.
Suurhertsog Henri on Luksemburgi riigipea alates 2000. aastast. Tema ülesanded on põhiseadusega piiratud; poliitiline vastutus lasub valitsusel, kes peab parlamendi ees aru andma. Tema portree ühendamine parlamendihoonega viitab seega Luksemburgi riigikorrale kui parlamentaarsele monarhiale.
Selle teema valikut selgitab 1848. aasta roll tänapäevase parlamentaarse institutsiooni lähtekohana. Seega ei tunnustata mitte üht konkreetset otsust, vaid esindusliku seadusandluse ja elanikkonna põhiseadusliku osalemise arengut pika aja jooksul.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Vaata hinnaanalüüsi

