Leedu · Suvalkija (sari: Leedu etnograafilised piirkonnad)

Väljalaskekuupäev20. dets 2022

Kogutiraaž500 000

ELi maksimum500 000

Väljaanded2

ÄärekiriLAISVĖ ★ VIENYBĖ ★ GEROVĖ ★

Pealdis a olev tekstVIENYBĖ TEŽYDI / LIETUVA / 2022 / SUVALKIJA

DisainerRolandas Rimkūnas

RahapajaUAB Lietuvos monetų kalykla, Vilnius (Lithuania)

Väljalaske puhul

Münt on pühendatud etnograafilisele piirkonnale Suvalkija. Motiivil on selle vapp tarva kujutisega, mida ääristavad tammeoksad tõrudega, ning lint kirjaga „VIENYBĖ TEŽYDI“ („Õitsegu ühtsus“). Tammeoksad viitavad piirkonna ajaloo ulatumisele eelkristlikku aega; tarvas oli seal kunagi valitsev loomaliik. Pealdised on „LIETUVA“ ja „SUVALKIJA“.

Motiiv

Mündil on kujutatud tarvaga vappi, mida mõlemalt poolt kaunistavad hõbedased tammeoksad koos tõrudega. Okste alumisi otsi ühendab hõbedane lint kirjaga „VIENYBĖ TEŽYDI“ (Õitsegu ühtsus). Tammeoksad sümboliseerivad piirkonna rikast ajalugu, mis ulatub Leedu riigi kristluse-eelsetesse perioodidesse. Tarvas oli kunagi selle piirkonna valdav loomaliik. Mündi kujundust raamivad ülal kiri „LIETUVA“ (Leedu) ja vermimisaasta „2022“ ning all kiri „SUVALKIJA“ ja Leedu rahapaja tunnus. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Suvalkija asub Leedu edelaosas, peamiselt Nemunase jõest lõuna ja lääne pool. Etnograafilise piirkonnana puudub sellel oma poliitiline või halduslik staatus; selle piirid põhinevad pigem murde, tavade, ajaloolise arengu ja traditsioonilise eluviisi ühistel joontel. Piirkonna keskuseks peetakse Marijampolėt. Suvalkija kõrval on levinud ka nimetus Sūduva. See meenutab sudaavlasi, balti rahvarühma, kes elas keskajal selles piirkonnas ja naaberaladel.

Piirkonna eripärane identiteet on seotud ka Poola-Leedu jagamisega 18. sajandi lõpul. Nemunase vasak kallas kuulus seejärel mõnda aega Preisimaale, hiljem Varssavi hertsogiriiki ja alates 1815. aastast Venemaa valitsetud Poola kuningriiki. Seetõttu erines selle õigus- ja sotsiaalajalugu teiste Vene impeeriumi koosseisu kuulunud Leedu alade omast. Pärisorjus kaotati siin varem kui mujal Leedus. Kujunes suhteliselt iseseisev talupojaühiskond, kellest 19. sajandil sirgus arvukalt Leedu rahvusliku liikumise esindajaid.

Nende hulka kuulusid Jonas Basanavičius, üks leedukeelse ajalehe „Aušra“ algatajaid, ning Vincas Kudirka, kirjanik, arst ja „Tautiška giesmė“ autor; sellest sai hiljem Leedu hümn. Piirkonna vapil kasutatav lause „Vienybė težydi“ pärineb selle hümni lõpusõnadest. Nii seob see piirkonna kujutamise tänapäevase Leedu rahvusteadvuse kujunemisega.

Münt kuulub Leedu seeriasse, mis käsitleb riigi etnograafilisi piirkondi. Varem olid käsitletud Žemaitija, Aukštaitija ja Dzūkija; Suvalkija järgnes selle seeria järgmise osana. Valik toob esile, et lisaks riiklikule ühtsusele tunneb Leedu mitut ajalooliselt ja kultuuriliselt kujunenud piirkondlikku identiteeti. Münt ei meenuta seega üht konkreetset tähtpäeva, vaid riigi tänapäevani kasutatavat kultuurilist jaotust.