2 eurot PP

Soome põhjapoolne asukoht muudab riigi kliimamuutuste suhtes eriti tundlikuks. Kõrgetel laiuskraadidel tõuseb keskmine temperatuur maailma keskmisest kiiremini. See mõjutab muu hulgas lumikatet, külmaperioode, veekogusid, Läänemere jääd, soid ja metsi. Lapimaal uuritakse lisaks arktiliste elupaikade muutusi. Soome jaoks on sellised arengud olulised ka majanduslikult ja ühiskondlikult, näiteks metsanduse, põllumajanduse, energiavarustuse ja transpordi seisukohast.

Soome kliimauuringud tuginevad pikale meteoroloogiliste vaatluste reale. Tänapäeval ühendavad need maapealsed mõõtmisjaamad satelliidiandmete, modelleerimisarvutuste ja looduslike kliimaarhiivide uuringutega. Kaasatud asutuste hulka kuuluvad Finnisches Meteorologisches Institut, ülikoolid, Finnisches Umweltinstitut ja Naturressourceninstitut. Soome uurimisrühmad tegelevad ka atmosfääri, metsade ja soode vastastikmõjudega. Seejuures uuritakse nii soojenemise tagajärgi kui ka kasvuhoonegaaside sidumist ja vabastamist.

Samblikud sobivad keskkonnaseire sümboliks, sest nad reageerivad tundlikult oma elutingimuste muutustele. Need ei ole üksikud taimed, vaid kooslused, mis koosnevad seenest ja fotosünteesivõimelisest partnerist, enamasti vetikast või tsüanobakterist. Vett ja toitaineid saavad nad peamiselt ümbritsevast keskkonnast. Seetõttu kasutatakse mõningaid samblikuliike bioindikaatoritena, näiteks õhukvaliteedi uurimisel. Nende levikut võivad samal ajal mõjutada temperatuur, niiskus, lumikate ja elupaiga omadused.

Väljalase ei olnud ilmselt pühendatud ühele konkreetsele teadussündmusele või tähtpäevale, vaid kogu uurimisvaldkonnale. Teema oli 2022. aastal seotud ka Soome kliimapoliitikaga: uuendatud kliimaseadus seadis eesmärgiks saavutada 2035. aastaks CO₂-neutraalsus. Teaduslikud mõõtmised ja mudelid loovad aluse heitkoguste eesmärkide kehtestamiseks, kliimamõjude hindamiseks ja poliitiliste meetmete kontrollimiseks.