Monaco · Fürst Albert I surma 100. aastapäev

Albert I. valitses Monacot alates 1889. aastast kuni oma surmani. Riigipea ülesannete kõrval pühendus ta intensiivselt mereuurimisele. Oma uurimislaevadega korraldas ta ekspeditsioone Atlandi ookeanil, Vahemerel ja arktilistes vetes. Muu hulgas uuriti hoovusi, mere sügavusi ja mereorganisme. Selle tegevuse tõttu nimetati teda ka „merede vürstiks“.

Tema uurimistöö ei piirdunud teadustööde rahastamisega. Albert osales ise retkedel, aitas välja töötada uurimismeetodeid ja lasi tulemused avaldada. Tema algatusel rajati Monaco okeanograafiamuuseum ja Pariisi okeanograafiainstituut. Muuseum avati 1910. aastal ning selles ühendati teadustöö, teaduslikud kogud ja avalikkusele suunatud haridus. Mõlemad asutused tegutsevad tänapäevani tema asutatud fondi raames.

Teine uurimisvaldkond oli varase inimajaloo uurimine. Albert toetas arheoloogilisi väljakaevamisi, eriti Grimaldi koobastes praeguse Prantsusmaa ja Itaalia piiri lähedal. Lisaks asutas ta Pariisis inimese paleontoloogia instituudi, mille eesmärk oli edendada eelajalooliste inimeste ja nende elukeskkonna uurimist.

Ka poliitiliselt langes tema valitsemisaeg institutsionaalsete muutuste perioodi. 1911. aastal sai Monaco oma esimese põhiseaduse. Sellega loodi muu hulgas valitav Rahvusnõukogu ning piirati seni suuresti piiramata vürstivõimu. Albert tegutses ka rahvusvahelise mõistmise ja konfliktide rahumeelse lahendamise nimel, kuid ei suutnud Esimese maailmasõja eel poliitilisi vastasseise ületada.

Mälestusmündil kujutatud tunnustus Monacole on seega põhjendatud mitte üksnes tema kuulumisega vürstikotta. Tema valitsemisaeg on seotud asutustega, mis kujundavad Monaco avalikku kuvandit tänapäevani, eelkõige okeanograafiaga. Ümmargune aastapäev pakkus võimaluse meenutada nii endist valitsejat kui ka seda teaduspärandit.