2 eurot PP

Paavst Paul VI. kodanikunimi oli Giovanni Battista Montini ning ta pärines Brescia lähedal asuvast Concesio linnast. Pärast preestriks pühitsemist asus ta tööle Püha Tooli diplomaatilisse teenistusse ning töötas aastaid Vatikani riigisekretariaadis. Pius XII ajal kuulus ta kuuria juhtivate töötajate hulka. Hiljem sai temast Milano peapiiskop ja seejärel kardinal. 1963. aasta juunis sai ta Johannes XXIII. järglaseks paavstina.

Tema pontifikaat oli tihedalt seotud Vatikani II kirikukoguga. Johannes XXIII. oli kirikukogu kokku kutsunud; Paul VI. jätkas selle juhtimist pärast tema surma ja lõpetas selle 1965. aastal. Seejärel algas kirikukogu otsuste elluviimine. Nende hulka kuulusid liturgia muudatused, piiskoppide suurem kaasamine nõustamisprotsessidesse ning Rooma kuuria reformid. Paul VI. asutas ka piiskoppide sinodi regulaarse nõuandva organina.

Tema pontifikaati iseloomustasid ka välisreisid ning uute oikumeenilise ja rahvusvahelise dialoogi vormide otsimine. Kohtumisel õigeusu patriarhi Athenagorasega Jeruusalemmas sai nähtavaks katoliku ja õigeusu kiriku lähenemine. New Yorgis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ees kõneles ta rahust ja rahvusvahelisest koostööst. Entsüklikas „Populorum progressio“ käsitles ta sotsiaalset ebavõrdsust ja vaesemate riikide arengut. Tema entsüklika „Humanae vitae“, milles ta kinnitas kiriku vastuseisu kunstlikule rasestumisvastasele vahendile, põhjustas seevastu kirikusiseseid konflikte.

Paul VI. suri 1978. aastal. Paavst Franciscus kuulutas ta 2014. aastal õndsaks ja 2018. aastal pühakuks. Seega valis Vatikan ümmarguse sünnipäeva tähistamiseks mitte üksnes mälestuse varasemast paavstist, vaid ka pontifikaadist, mida kujundasid kirikukogu, sellele järgnenud kirikureformid ning paavstiameti suurem rahvusvaheline kohalolu.