2 eurot briljantlõige/BU

Väljaanne sündis otsese reaktsioonina Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse, mis algas 24. veebruaril 2022. Eesti toetas Ukrainat poliitiliselt, sõjaliselt ja humanitaarselt. Seejuures mängis rolli ka Eesti enda ajalugu: Teise maailmasõja ajal okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja liitis selle vastu tema tahtmist enda koosseisu. Alles 1991. aastal taastas riik oma riikliku iseseisvuse. Eesti poliitika käsitleb Venemaa rünnakut seetõttu ka seoses Eesti enda julgeolekuolukorra ning väiksemate riikide enesemääramisõigusega.

Kavandi autor on Daria Titova, noor Ukraina kunstnik, kes oli sõja tõttu saabunud Eestisse ja õppis Eesti Kunstiakadeemias. Eesti Pank pöördus kujunduse saamiseks ka Eestis elavate või sinna saabunud Ukraina kunstnike ja üliõpilaste poole. Nii sooviti tuua väljaandesse ka mõjutatud inimeste endi vaatenurk. Osa eriliste mündipakendite müügitulust kasutati Ukraina toetuseks.

Ukraina tervitusväljend „Slawa Ukrajini“ tähendab „Au Ukrainale“. Selle juured ulatuvad Ukraina iseseisvusliikumisse ning 2013. ja 2014. aasta protestide ajal Kiievi Maidanil sai see taas laialt tuntuks. Alates 2018. aastast on see ka Ukraina relvajõudude ametlik tervitus. Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust levis see rahvusvaheliselt solidaarsuse ja Ukraina vastupanu väljendusena.

Teravili viitab ühtlasi Ukrainale kui ühele Euroopa suurele põllumajandusriigile. Sõda kahjustas oluliselt tootmist ja eksporti ning muutis nähtavaks maailma sõltuvuse Ukraina teraviljatarneistä. Mündi väljaandmise ajakohane teema ühendas seega solidaarsuse Eesti enda okupatsiooni-, taastatud iseseisvuse ja riikliku enesemääramise kogemusega.