Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 444 2022
2-eurone münt
UNC/BU Mündimärk Rabe und Merkurstab Põhimünt Panga väljalase
2 eurot briljantlõige/BU
Luksemburg · Luksemburgi lipu seadusliku kaitse 50. aastapäev
Tiraaž160 000
Väljalaskekuupäev1. juuli 2022
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind9,50 €
Variandid
41.1 · BU · Coincard, käibemündikomplekt BU · Tiraaž 10 000
Münzzeichen Monnaie de Paris
50 aastat Luksemburgi lipu seaduslikku kaitset · PP · Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus · Tiraaž 1 000
Münzzeichen Monnaie de Paris
50 aastat Luksemburgi lipu seaduslikku kaitset · Proofikomplekt 2022-23 · Tiraaž 2 500
Mincovna Kremnica, š.p., Kremnica / Slovakia
50 aastat Luksemburgi lipu seaduslikku kaitset · Ringlus · Mündirullid · Tiraaž 160 000
Münzzeichen Rabe und Merkurstab
Väljalaske puhul
Mälestusmünt tähistab Luksemburgi lipu seadusliku kaitse 50. aastapäeva. Motiivil on vasakul suurhertsog Henri portree ja paremal Luksemburgi trikoloor, selle kohal aastaarv „1972” ja all „2022”. Mõlema kujutise all on kiri „LËTZEBUERG”.
Motiiv
Mündimotiivi vasakul poolel on suurhertsog Henri portree ja paremal poolel Luksemburgi trikoloor. Lipu kohal on aastaarv „1972” ja selle all vermimisaasta „2022”. Mõlema kujutise all on vasakult paremale väljaandjariigi nimi „LËTZEBUERG”.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Luxemburgi lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest triibust: punasest, valgest ja helesinisest. Selle värvid pärinevad Luxemburgi ajaloolisest vapist. Vapil on hõbedase ja sinise triibulisel väljal punane kroonitud lõvi. Riiklike värvidena muutusid punane, valge ja sinine 19. sajandil üldkasutatavaks, eriti 1830. aasta Belgia revolutsiooni ajal, mis haaras ka Luxembourgi.
Trikoloor sarnaneb Madalmaade lipuga, kuid erineb sellest eelkõige heledama sinise tooni poolest. Sarnasus ei tulene otsesest ülevõtmisest: Luxembourgi värvidel on oma heraldiline päritolu. Siiski oli suurhertsogiriik aastatel 1815–1890 personaalunioonis Madalmaade Kuningriigiga. Madalmaade kuningas oli sel ajal ühtlasi Luxembourgi suurhertsog.
Pikka aega põhines Luxembourgi rahvusvärvide kasutamine peamiselt harjumusel ja ajaloolisel taval. Alles 23. juuni 1972. aasta seadus riiklike tunnuste kohta sätestas riigi sümbolid ja nende kujunduse õiguslikult. Sellega said muu hulgas lipu paigutus ja värvid siduva aluse. Seega ei viita mündi väljaandmise põhjus trikoloori tekkimisele, vaid selle õiguslikule reguleerimisele. Aasta 2022 sobis väljaandmisaastaks selle seaduse ümmarguse aastapäeva tõttu.
Suurhertsog Henri on alates 2000. aastast Luxembourgi riigipea. Ta järgnes oma isale, suurhertsog Jeanile, pärast viimase troonist loobumist. Luxemburg on parlamentaarne monarhia; poliitiliste otsuste eest vastutavad valitsus ja parlament, samal ajal kui suurhertsog kehastab riigi järjepidevust ja täidab põhiseaduslikke ülesandeid. Tema portree on alates euro kasutuselevõtust Luxembourgi müntide rahvuslikul küljel regulaarselt kujutatud. Riigipea seostamine seadusega kindlaks määratud riikliku tunnusega vastab seega riikliku identiteedi tavapärasele kujutamisele Luxembourgi müntidel.
Trikoloor sarnaneb Madalmaade lipuga, kuid erineb sellest eelkõige heledama sinise tooni poolest. Sarnasus ei tulene otsesest ülevõtmisest: Luxembourgi värvidel on oma heraldiline päritolu. Siiski oli suurhertsogiriik aastatel 1815–1890 personaalunioonis Madalmaade Kuningriigiga. Madalmaade kuningas oli sel ajal ühtlasi Luxembourgi suurhertsog.
Pikka aega põhines Luxembourgi rahvusvärvide kasutamine peamiselt harjumusel ja ajaloolisel taval. Alles 23. juuni 1972. aasta seadus riiklike tunnuste kohta sätestas riigi sümbolid ja nende kujunduse õiguslikult. Sellega said muu hulgas lipu paigutus ja värvid siduva aluse. Seega ei viita mündi väljaandmise põhjus trikoloori tekkimisele, vaid selle õiguslikule reguleerimisele. Aasta 2022 sobis väljaandmisaastaks selle seaduse ümmarguse aastapäeva tõttu.
Suurhertsog Henri on alates 2000. aastast Luxembourgi riigipea. Ta järgnes oma isale, suurhertsog Jeanile, pärast viimase troonist loobumist. Luxemburg on parlamentaarne monarhia; poliitiliste otsuste eest vastutavad valitsus ja parlament, samal ajal kui suurhertsog kehastab riigi järjepidevust ja täidab põhiseaduslikke ülesandeid. Tema portree on alates euro kasutuselevõtust Luxembourgi müntide rahvuslikul küljel regulaarselt kujutatud. Riigipea seostamine seadusega kindlaks määratud riikliku tunnusega vastab seega riikliku identiteedi tavapärasele kujutamisele Luxembourgi müntidel.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Vaata hinnaanalüüsi