Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 443 2022
2-eurone münt
UNC/BU Põhimünt Panga väljalase
2 eurot briljantlõige/BU
Kreeka · 200 aastat esimesest Kreeka põhiseadusest
Tiraaž745 500
Väljalaskekuupäev1. juuli 2022
ÄärekiriΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ + ★
Turuhind4,50 €
Väljalaske puhul
Münt meenutab Kreeka esimese põhiseaduse vastuvõtmise 200. aastapäeva 1822. aastal. Motiivil on kujutatud Asklepiose templit Epidauroses, mille keskmes on jumalakuju, ning see põhineb Epidauroses toimunud mässuliste kreeklaste esimese rahvuskogu medalitagaküljel. Motiivi täiendavad kirjed „KREEKA VABARIIK“ ja „KREEKA ESIMENE PÕHISEADUS“, aastaarvud „1822“ ja „2022“, palmett ning kunstniku George Stamatopoulose monogramm.
Motiiv
Mündil on kujutatud Asklepiose templit Epidauroses koos jumalakujuga keskel. Mündimotiiv kordab Epidaurose ülestõusnud kreeklaste esimese rahvusassamblee mälestuseks valmistatud medali tagakülge, mis anti assambleel osalenutele kuningas Otto valitsemisajal. Mündi sisemise välja serval on kirjad „KREEKA VABARIIK“ ja „ESIMENE KREEKA PÕHISEADUS“ ning aastaarvud „1822“ ja „2022“, palmett (Kreeka rahapaja mündimärk) ja kunstniku monogramm (George Stamatopoulos). Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Põhiseadus sündis Kreeka iseseisvussõja ajal Osmanite riigi vastu, mis oli alanud 1821. aasta. Erinevate ülestõusupiirkondade esindajad kogunesid 1821. aasta lõpus rahvusassambleele. Istungipaik oli Piada, tänapäeva Nea Epidavros, mitte aga mõne kilomeetri kaugusel asuv Epidaurose muistne pühamu. Assamblee pidi ühendama piirkondlikud poliitilised ja sõjalised struktuurid ning andma ülestõusule ühise riikliku korra.
Vastuvõetud dokument kandis pealkirja „Kreeka ajutine riigikord“. See kuulutas Kreeka rahva poliitilist olemasolu ja sõltumatust ning sätestas ajutise keskvalitsuse ülesehituse. Ette olid nähtud seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuvõimuorganid. Lisaks sisaldas tekst sätteid võrdsuse kohta seaduse ees ning omandi, au ja isikliku julgeoleku kaitse kohta. Selle praktiline mõju jäi sõja, kreeklaste sisekonfliktide ja muutuvate võimusuhete tõttu piiratuks. Sellest hoolimata tähistas see üleminekut sõjaliselt ülestõusult poliitiliselt ja õiguslikult korraldatud riigi loomise projektile.
Korda muudeti juba 1823. aastal Astrose põhiseadusega; 1827. aastal järgnes Troizeni põhiseadus. Sõltumatu Kreeka riigi rahvusvaheline tunnustamine toimus alles hiljem. Kuningas Otto ajal, kellest sai pärast iseseisvussõda Kreeka esimene kuningas, meenutas üks medal assambleel osalenuid. Selle hilisem kasutamine eeskujuna seob revolutsioonilise põhiseadusloome noore kuningriigi riikliku mälukultuuriga.
Asklepios oli Kreeka usundis ravikunsti jumal. Tema pühamu Epidaurose juures oli kogu piirkonna kultuse- ja ravipaik; haiged otsisid seal usulist tervenemist. Mündi kontekstis tähistab templis asuv kultuskuju eelkõige Epidaurost kujutava tunnusena. Juubeli valik viitab Kreeka riikluse ja põhiseadustraditsiooni varasele lähtekohale, kuigi toonane kord oli esialgu vaid ajutise iseloomuga.
Vastuvõetud dokument kandis pealkirja „Kreeka ajutine riigikord“. See kuulutas Kreeka rahva poliitilist olemasolu ja sõltumatust ning sätestas ajutise keskvalitsuse ülesehituse. Ette olid nähtud seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuvõimuorganid. Lisaks sisaldas tekst sätteid võrdsuse kohta seaduse ees ning omandi, au ja isikliku julgeoleku kaitse kohta. Selle praktiline mõju jäi sõja, kreeklaste sisekonfliktide ja muutuvate võimusuhete tõttu piiratuks. Sellest hoolimata tähistas see üleminekut sõjaliselt ülestõusult poliitiliselt ja õiguslikult korraldatud riigi loomise projektile.
Korda muudeti juba 1823. aastal Astrose põhiseadusega; 1827. aastal järgnes Troizeni põhiseadus. Sõltumatu Kreeka riigi rahvusvaheline tunnustamine toimus alles hiljem. Kuningas Otto ajal, kellest sai pärast iseseisvussõda Kreeka esimene kuningas, meenutas üks medal assambleel osalenuid. Selle hilisem kasutamine eeskujuna seob revolutsioonilise põhiseadusloome noore kuningriigi riikliku mälukultuuriga.
Asklepios oli Kreeka usundis ravikunsti jumal. Tema pühamu Epidaurose juures oli kogu piirkonna kultuse- ja ravipaik; haiged otsisid seal usulist tervenemist. Mündi kontekstis tähistab templis asuv kultuskuju eelkõige Epidaurost kujutava tunnusena. Juubeli valik viitab Kreeka riikluse ja põhiseadustraditsiooni varasele lähtekohale, kuigi toonane kord oli esialgu vaid ajutise iseloomuga.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Vaata hinnaanalüüsi