2 eurot briljantlõige/BU

Leedu korvpalliajaloo alguseks peetakse esimest ametlikku meeste korvpallimängu, mis peeti 23. aprillil 1922 Kaunases. Järgnevatel aastatel levis see spordiala koolide, kõrgkoolide ja klubide kaudu. Toetust pakkusid ka Ameerika Ühendriikidest naasnud leedulased, kes olid seal juba korvpallikogemusi omandanud.

Juba sõdadevahelisel ajal saavutas Leedu koondis rahvusvahelist edu. Euroopa meistrivõistlused võideti 1937. ja 1939. aastal. 1939. aasta turniir peeti Kaunases ning selle tarbeks ehitati spetsiaalselt spordihall. Mõjukate mängijate hulka kuulus Ameerika Ühendriikides sündinud Frank Lubin, keda Leedus tunti Pranas Lubinase nime all. Need saavutused pakkusid tollal veel noorele Leedu riigile võimaluse end rahvusvaheliselt nähtavaks teha.

Pärast Leedu okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ei saanud Leedu sportlased aastakümnete jooksul oma lipu all võistelda. Paljud neist mängisid siiski Nõukogude Liidu koondistes. Erilist rolli mängis klubi Žalgiris Kaunas. Selle kohtumisi Moskva armee spordiklubi ZSKA-ga mõisteti Leedus sageli spordist kaugemale ulatuva sümboolse võistlusena Nõukogude keskvalitsusega. 1980. aastatel võitis Žalgiris kolm korda järjest Nõukogude meistrivõistlused. Selle ajastu tuntumate mängijate hulka kuulus Arvydas Sabonis.

Pärast riikliku iseseisvuse taastamist naasis Leedu 1992. aastal oma meeskonnaga olümpiamängudele ja võitis meeste korvpallis pronksmedali. Järgmised olümpiapronksid võideti 1996. ja 2000. aastal; 2003. aastal tuli Leedu taas Euroopa meistriks.

Seetõttu ei tähistanud juubel üksnes spordiala kasutuselevõtu meenutamist. Korvpall on tihedalt seotud Leedu rahvusvahelise esindamise, klubitraditsioonide ning Nõukogude võimu perioodi ja taas saavutatud iseseisvusega seotud kogemustega. See ühiskondlik ja ajalooline seotus selgitab teema valimist riikliku meenemündi jaoks.