2 eurot briljantlõige/BU

Latvijas Banka tekkis 1918. aastal asutatud Läti Vabariigi algusperioodil. Pärast Esimest maailmasõda ja Vabadussõda pidi uus riik üles ehitama oma haldus-, finants- ja rahasüsteemi. Keskpank asutati 1922. aastal valitsuse otsusega ning alustas samal aastal tegevust. Samal ajal võttis Läti kasutusele lati riigi vääringuna. Pank sai õiguse emiteerida pangatähti ning võttis üle ka muid makse- ja krediidisüsteemiga seotud ülesandeid.

Läti Nõukogude okupatsiooniga 1940. aastal kaotas Latvijas Banka oma iseseisvuse. See saadeti laiali ja liideti Nõukogude pangandussüsteemiga. Järgnenud aastakümnetel ei olnud Lätil ei iseseisvat keskpanka ega oma vääringut. Riikliku iseseisvuse taastamise käigus asutati Latvijas Banka 1990. aastal õiguslikult uuesti. Pärast üleminekuperioodi võttis Läti 1993. aastal lati taas kasutusele.

Pärast Läti ühinemist Euroopa Liiduga 2004. aastal valmistus keskpank ka hilisemaks osalemiseks rahaliidus. 1. jaanuaril 2014 asendas euro lati. Sellest ajast kuulub Latvijas Banka eurosüsteemi ning osaleb koos Euroopa Keskpanga ja teiste euroala riikide keskpankadega ühises rahapoliitikas. Selle muude tegevusvaldkondade hulka kuuluvad muu hulgas sularahaga varustamine, maksetehingud, majandusanalüüsid ja valuutareservide haldamine.

Juubeli sidumine finantskirjaoskusega suunab tähelepanu mitte ainult institutsiooni ajaloole, vaid ka igapäevasele rahakasutusele. Teadmised tuludest, kuludest, säästmisest, laenudest, riskidest ja investeerimisest mõjutavad eraisikute otsuseid ning võivad kaitsta ülelaenamise või sobimatute finantstoodete eest. Seega viitab teema ühtlasi tänapäevaste keskpankade avalikule teavitamisülesandele. Portree või ajaloolise pangahoone asemel valiti seega seos tänapäevaga, mis rõhutab rahateadmiste rolli üha digitaalsemas ja mitmekesisemas finantsmaailmas.