Sloveenia · Arhitekt Jože Plečniki 150. sünniaastapäev

Väljalaskekuupäev2. märts 2022

Kogutiraaž1 000 000

ELi maksimum1 000 000

Väljaanded4

ÄärekiriSLOVENIJA •

Pealdis a olev tekstARH. PLEČNIK / JOŽE PLEČNIK / 1872 / SLOVENIJA / 2022

DisainerAndrej Žerovnik

RahapajaIstituto Poligrafico e Zecca dello Stato, Italy

Väljalaske puhul

Münt meenutab arhitekt Jože Plečniku 150. sünniaastapäeva. Motiivil on kujutatud lõiku Rahvus- ja ülikooliraamatukogu lugemissaali suurest aknast, esiplaanil sambaga. Üle akna paigutatud tähed „ARH. PLEČNIK“ mõjuvad tema enda loomingusse lisatud allkirjana; nende all on „JOŽE PLEČNIK“ ja vasakul aastaarv „1872“.

Motiiv

Mündimotiivil on kujutatud osa Rahvus- ja ülikooliraamatukogu lugemissaali suurest aknast, esiplaanil sambaga. Aknal paiknevad järjekorras tähed A R H. P L E Č N I K. Neid võib kujutleda arhitekti allkirjana, mis ilmub tema enda loomingus. Tähed on paigutatud aknasüvenditesse ning neid võib arhitekt Plečniku keeles mõista ruumiliste arhitektuurielementidena – esiletõstetena, mis on lisatud fassaadi või geomeetriliselt kujundatud objektidena. Kogu kompositsioon jätab ruumilise mulje ja peegeldab arhitekti ideederikkust. Keskel paikneb peasammas, mille abil on mündimotiivil ruum liigendatud ning kujutatud sise- ja välisruumi ning esi- ja tagaplaani suhet, nagu Plečnik oma ruumikujutistes sageli tegi. Nii tekib ruumiline miniatuur, ruum ruumi sees, mitmekihiline ja müstiline. All on kiri „JOŽE PLEČNIK“, vasakul on vertikaalselt loetav aastaarv „1872“ ning paremal ülal paiknevad samuti vertikaalselt emiteeriva riigi nimi „SLOVENIJA“ ja emiteerimisaasta „2022“. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Jože Plečnik (1872–1957) pärines Ljubljanast, mis kuulus tollal Austria-Ungari kroonimaale Krain. Pärast õpinguid Grazis ja Viinis õppis ta Viini kujutavate kunstide akadeemias Otto Wagneri juures. Esialgu töötas ta Viinis, hiljem õpetas Prahas ja alates 1921. aastast Ljubljana ülikoolis. Tema looming ühendab tänapäevaseid ehitusülesandeid antiigi, renessansi ja piirkondlike ehitustraditsioonide elementidega. Iseloomulik on tema iseseisev ümberkäimine sammaste, treppide, telgede ja mitmesuguste materjalidega.

Prahas osales Plečnik muu hulgas Prager Burgi ümberkujundamisel vastloodud Tšehhoslovakkia presidendi residentsiks. President Tomáš Garrigue Masaryki tellimusel kujundas ta ümber siseõued, aiad ja siseruumid. Ljubljanas ei kujundanud ta ainult üksikuid hooneid, vaid ka avalikku ruumi. Tema sealsete tööde hulka kuuluvad Drei Brücken, Ljubljanica jõe turuhallid, Schusterbrücke, Michaelskirche Laibacher Moores ja Žale kalmistukompleks. Paljud neist sekkumistest korraldavad vanemaid linnapiirkondi ümber ning ühendavad omavahel teid, väljakuid, jõekaldaid ja hooneid.

Ljubljana National- und Universitätsbibliothek rajati Plečniku kavandite järgi 1930. aastatel ja avati 1941. aastal. See paikneb endise Auersperg-Palaisi asukohas; palee sai 1895. aasta maavärinas kahjustada ja lammutati hiljem. Teekond läbi hoone on teadlikult lavastatud: suhteliselt pimedast sissepääsu- ja trepialast jõuavad kasutajad valgusküllasesse lugemissaali. Seda järjestust mõistetakse sageli arhitektuurse kujundina teekonnast teadmatusest teadmiste juurde. Fassaadis on ühendatud tellised ja erinevalt töödeldud kiviplokid.

Pärast Jugoslaavia lagunemist hakati Plečniku töid üha enam käsitlema Sloveenia kultuuripärandi osana. 2021. aastal kandis UNESCO rühma tema hooneid ja Ljubljana linnaruume maailmapärandi nimekirja kui inimesekeskse linnakujunduse näite. Seetõttu andis tähtpäev otsese võimaluse meenutada ühtaegu nii arhitekti kui ka tema rolli Sloveenia pealinna tänapäevase linnailme kujundamisel.