Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 430 2022
2-eurone münt
UNC/BU Põhimünt Panga väljalase
2 eurot briljantlõige/BU
Prantsusmaa · Jacques Chirac, 20 aastat euro sularaha kasutuselevõtust
Tiraaž9 000 000
Väljalaskekuupäev25. jaan 2022
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind3,50 €
Väljalaske puhul
Mündiga meenutatakse endise Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci 90. sünniaastapäeva. Ta oli ametis kaks ametiaega ja aitas kaasa euro kasutuselevõtule. Motiivil on tema tulevikku vaatav profiil, mida ümbritsevad euro sümbol ning heraldilistes värvides Prantsusmaa lipp tähtedega „RF“. Tema nimi ning sünni- ja surmaaasta on põimitud euro logosse.
Motiiv
Jacques Chirac oli Prantsuse Vabariigi president kahel ametiajal ning Euroopa maja oluline arhitekt. Nii oli ta president ajal, mil euro 2002. aastal kasutusele võeti ja mille 20. aastapäeva tähistati selle aasta alguses.
Mündikujundusel on kujutatud tulevikku pidulikult vaatava Jacques Chiraci profiili. Teda ümbritsevad mitu tema tegevust sümboliseerivat kujutist: eurosümbol, mis tähistab tema osalust euro kasutuselevõtul ja tema euroopalikku vaimu, ning heraldilistes värvides Prantsusmaa lipp, millel on tema presidendiametile viitavad tähed „RF“. Tema nimi ning sünni- ja surma-aasta on seotud euro logoga. Rahapaja märgid ja väljalaskeaasta on kujundusse põimitud.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündikujundusel on kujutatud tulevikku pidulikult vaatava Jacques Chiraci profiili. Teda ümbritsevad mitu tema tegevust sümboliseerivat kujutist: eurosümbol, mis tähistab tema osalust euro kasutuselevõtul ja tema euroopalikku vaimu, ning heraldilistes värvides Prantsusmaa lipp, millel on tema presidendiametile viitavad tähed „RF“. Tema nimi ning sünni- ja surma-aasta on seotud euro logoga. Rahapaja märgid ja väljalaskeaasta on kujundusse põimitud.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Jacques Chirac kuulus mitme aastakümne jooksul Prantsuse gaullismi mõjukaimate esindajate hulka. Alates 1960. aastatest oli ta parlamendisaadik ja täitis mitme ministri ametikohustusi. Ta oli kahel korral peaminister: esmalt Valéry Giscard d’Estaingi ajal, hiljem François Mitterrandi ajal esimese niinimetatud koabitatsiooni perioodil. Koabitatsiooni korral kuuluvad riigipea ja parlamendienamus eri poliitilistesse leeridesse. Aastatel 1977–1995 oli Chirac ühtlasi Pariisi linnapea. 1976. aastal asutas ta gaullistliku partei Rassemblement pour la République, hilisema kodanlik-konservatiivse UMP eelkäija.
Oma presidendiajal puutus Prantsusmaa kokku mitme lähiajaloo küsimusega. 1995. aastal tunnistas Chirac esimest korda sõnaselgelt Prantsuse ametivõimude vastutust juutide tagakiusamise ja deporteerimise eest Saksa okupatsiooni ajal. Välispoliitikas astus Prantsusmaa tema juhtimisel 2003. aastal vastu USA juhitud Iraagi sõjale. Tema tagasivalimine 2002. aastal toimus ebatavalises poliitilises olukorras: presidendivalimiste teises voorus seisis tema vastas paremäärmuslik kandidaat Jean-Marie Le Pen pärast seda, kui sotsialistlik kandidaat Lionel Jospin oli konkurentsist välja langenud.
Chiraci Euroopa-poliitiline pärand ei olnud vastuoludeta. Tema ametiajal astuti ühise vääringu suunas mitu keskset sammu: määrati kindlaks esimesed osalisriigid, võeti euro kasutusele arveldusrahana ja lõpuks lasti käibele sularaha. See areng põhines siiski Maastrichti lepingul ja seega otsustel, mis olid tehtud juba enne tema presidendiaega. Seejärel osales Prantsusmaa koos teiste liikmesriikidega selle praktilises ja institutsionaalses elluviimises.
Pöördepunktiks oli Prantsusmaal 2005. aastal toimunud referendum, kus elanikud lükkasid Euroopa põhiseaduse lepingu tagasi, kuigi Chirac oli selle vastuvõtmise poolt kampaaniat teinud. Seetõttu toob münt eelkõige esile tema poliitilise pärandi selle Euroopa-poliitilise külje, mida saab seostada ühise vääringuga. Samal ajal järgib see Prantsusmaa tava käsitleda mälestusmüntidel endisi riigipresidente ja vabariiklikke institutsioone.
Oma presidendiajal puutus Prantsusmaa kokku mitme lähiajaloo küsimusega. 1995. aastal tunnistas Chirac esimest korda sõnaselgelt Prantsuse ametivõimude vastutust juutide tagakiusamise ja deporteerimise eest Saksa okupatsiooni ajal. Välispoliitikas astus Prantsusmaa tema juhtimisel 2003. aastal vastu USA juhitud Iraagi sõjale. Tema tagasivalimine 2002. aastal toimus ebatavalises poliitilises olukorras: presidendivalimiste teises voorus seisis tema vastas paremäärmuslik kandidaat Jean-Marie Le Pen pärast seda, kui sotsialistlik kandidaat Lionel Jospin oli konkurentsist välja langenud.
Chiraci Euroopa-poliitiline pärand ei olnud vastuoludeta. Tema ametiajal astuti ühise vääringu suunas mitu keskset sammu: määrati kindlaks esimesed osalisriigid, võeti euro kasutusele arveldusrahana ja lõpuks lasti käibele sularaha. See areng põhines siiski Maastrichti lepingul ja seega otsustel, mis olid tehtud juba enne tema presidendiaega. Seejärel osales Prantsusmaa koos teiste liikmesriikidega selle praktilises ja institutsionaalses elluviimises.
Pöördepunktiks oli Prantsusmaal 2005. aastal toimunud referendum, kus elanikud lükkasid Euroopa põhiseaduse lepingu tagasi, kuigi Chirac oli selle vastuvõtmise poolt kampaaniat teinud. Seetõttu toob münt eelkõige esile tema poliitilise pärandi selle Euroopa-poliitilise külje, mida saab seostada ühise vääringuga. Samal ajal järgib see Prantsusmaa tava käsitleda mälestusmüntidel endisi riigipresidente ja vabariiklikke institutsioone.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Vaata hinnaanalüüsi