Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 42 2008
käibemüntide komplekt
PP
Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus
Saksamaa · Hamburg, St. Michaeliskirche
Tiraaž278 630
Väljalaskehind22,00 €
Väljalaskekuupäev1. veebr 2008
Pakendkäibemüntide komplekt
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Turuhind45,00 €
Allika tiraažiandmed: 58150 | 55120
Variandid
5Saksamaa, A · A · Mündimärk A · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 58 150
Saksamaa, D · D · Mündimärk D · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 55 120
Saksamaa, F · F · Mündimärk F · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 55 120
Saksamaa, G · G · Mündimärk G · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 55 120
Saksamaa, J · J · Mündimärk J · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 55 120
Väljalaske puhul
Mälestusmünt on pühendatud Hamburgile. Motiivil on kujutatud kirikut Sankt Michaelis; selle all on nimi „HAMBURG“. Kujutist täiendavad graveerija initsiaal „O“, mündimärk, kiri „BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND“, aastaarv „2008“ ja kaksteist tähte.
Motiiv
Mündi sisekettal on kujutatud Hamburgi kirikut Sankt Michaelis. Arhitektuurimälestise all on liidumaa nimi „HAMBURG“. Arhitektuurimälestisest paremal on alt üles graveerija initsiaal „O“ ja rahapaja tähis, üks tähtedest „A“, „D“, „F“, „G“ või „J“. Välisringi alumises osas on sõnad „BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND“ ning ülemises osas aastaarv „2008“ ja kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Väljalase kuulub esimesse Saksamaa 2-euroseeriasse „Bundesländer“, millega alustati 2006. aastal. Selles tutvustati igal aastal üht Saksamaa liidumaad iseloomuliku ehitise kaudu. Järjekord lähtus põhimõtteliselt vahelduvast eesistumisest Bundesratis. Hamburg juhtis seda põhiseaduslikku organit 2007. aasta novembrist kuni 2008. aasta oktoobrini. Bundesrat esindab liidumaid föderaalriigi seadusandluses ja halduses ning Euroopa Liidu küsimustes. Hamburgi valimine 2008. aasta väljalaske teemaks oli seega seotud föderaalpoliitikaga.
Hamburg on ühtaegu nii linn kui ka liidumaa. Selle arengut on sajandite jooksul kujundanud sadam, kaugkaubandus ja kuulumine Hansa Liitu. Nimetus „Freie und Hansestadt Hamburg“ meenutab linna omavalitsust ja kaubandustraditsiooni. Seetõttu sobis linnriigi kujutamise motiiviks hästi kaugelt äratuntav maamärk.
Sankt Michaelis, mida Hamburgis nimetatakse enamasti „Micheliks“, on evangeelne peakirik, mis on pühitsetud peaingel Michaelile. Peaportaali kohal kujutab skulptuurirühm Michaelit võitluses kuradiga. Ligikaudu 132 meetri kõrgune torn kujundab linna siluetti ning oli saabuvatele meremeestele pikka aega nähtav orientiir.
Tänapäevane kirikuhoone on mitme ehitus- ja taastamisetapi tulemus. Eelkäija hävis 18. sajandil pikselöögi ja sellele järgnenud tulekahju tagajärjel. Seejärel rajatud barokne uus hoone valmis Johann Leonhard Prey ja Ernst Georg Sonnini kavandite järgi. 1906. aastal põles kirik ehitustööde käigus taas täielikult maha. Seejärel ehitati see suures osas väliskuju säilitades uuesti üles. Hiljem tuli kõrvaldada ka Teise maailmasõja kahjustused.
Seega ühendab ehitis religioosse kasutuse, Hamburgi linnaajaloo ja meresõidust kujundatud linnataju. See tihe kohalik seos selgitab selle valimist Bundesländer-sarja.
Hamburg on ühtaegu nii linn kui ka liidumaa. Selle arengut on sajandite jooksul kujundanud sadam, kaugkaubandus ja kuulumine Hansa Liitu. Nimetus „Freie und Hansestadt Hamburg“ meenutab linna omavalitsust ja kaubandustraditsiooni. Seetõttu sobis linnriigi kujutamise motiiviks hästi kaugelt äratuntav maamärk.
Sankt Michaelis, mida Hamburgis nimetatakse enamasti „Micheliks“, on evangeelne peakirik, mis on pühitsetud peaingel Michaelile. Peaportaali kohal kujutab skulptuurirühm Michaelit võitluses kuradiga. Ligikaudu 132 meetri kõrgune torn kujundab linna siluetti ning oli saabuvatele meremeestele pikka aega nähtav orientiir.
Tänapäevane kirikuhoone on mitme ehitus- ja taastamisetapi tulemus. Eelkäija hävis 18. sajandil pikselöögi ja sellele järgnenud tulekahju tagajärjel. Seejärel rajatud barokne uus hoone valmis Johann Leonhard Prey ja Ernst Georg Sonnini kavandite järgi. 1906. aastal põles kirik ehitustööde käigus taas täielikult maha. Seejärel ehitati see suures osas väliskuju säilitades uuesti üles. Hiljem tuli kõrvaldada ka Teise maailmasõja kahjustused.
Seega ühendab ehitis religioosse kasutuse, Hamburgi linnaajaloo ja meresõidust kujundatud linnataju. See tihe kohalik seos selgitab selle valimist Bundesländer-sarja.