Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 42 2008
2-eurone münt
UNC/BU Mündimärk A/D/F/G/J Põhimünt Panga väljalase
2 eurot briljantlõige/BU
Saksamaa · Hamburg, St. Michaeliskirche
Tiraaž29 350 000
Väljalaskekuupäev1. veebr 2008
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Turuhind3,40 €
Allika tiraažiandmed: 950000 | 8900000 | 9000000 | 4200000 | 6300000
Variandid
7Saksamaa, A · A · Mündimärk A · UNC/BU · Tiraaž 950 000
Saksamaa, D · D · Mündimärk D · UNC/BU · Tiraaž 8 900 000
Saksamaa, F · F · Mündimärk F · UNC/BU · Tiraaž 9 000 000
Saksamaa, G · G · Mündimärk G · UNC/BU · Tiraaž 4 200 000
Saksamaa, J · J · Mündimärk J · UNC/BU · Tiraaž 6 300 000
2.2 · Ringlus · Mündirullid · Tiraaž –
alte Landkarte auf Wertseite
Liidumaade sari, 3. väljaanne: Hamburgi Püha Miikaeli kirik · Mündirullid · Tiraaž –
neue Landkarte auf Wertseite (Standard)
Väljalaske puhul
Mälestusmünt on pühendatud Hamburgile. Motiivil on kujutatud kirikut Sankt Michaelis; selle all on nimi „HAMBURG“. Kujutist täiendavad graveerija initsiaal „O“, mündimärk, kiri „BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND“, aastaarv „2008“ ja kaksteist tähte.
Motiiv
Mündi sisekettal on kujutatud Hamburgi kirikut Sankt Michaelis. Arhitektuurimälestise all on liidumaa nimi „HAMBURG“. Arhitektuurimälestisest paremal on alt üles graveerija initsiaal „O“ ja rahapaja tähis, üks tähtedest „A“, „D“, „F“, „G“ või „J“. Välisringi alumises osas on sõnad „BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND“ ning ülemises osas aastaarv „2008“ ja kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Väljalase kuulub esimesse Saksamaa 2-euroseeriasse „Bundesländer“, millega alustati 2006. aastal. Selles tutvustati igal aastal üht Saksamaa liidumaad iseloomuliku ehitise kaudu. Järjekord lähtus põhimõtteliselt vahelduvast eesistumisest Bundesratis. Hamburg juhtis seda põhiseaduslikku organit 2007. aasta novembrist kuni 2008. aasta oktoobrini. Bundesrat esindab liidumaid föderaalriigi seadusandluses ja halduses ning Euroopa Liidu küsimustes. Hamburgi valimine 2008. aasta väljalaske teemaks oli seega seotud föderaalpoliitikaga.
Hamburg on ühtaegu nii linn kui ka liidumaa. Selle arengut on sajandite jooksul kujundanud sadam, kaugkaubandus ja kuulumine Hansa Liitu. Nimetus „Freie und Hansestadt Hamburg“ meenutab linna omavalitsust ja kaubandustraditsiooni. Seetõttu sobis linnriigi kujutamise motiiviks hästi kaugelt äratuntav maamärk.
Sankt Michaelis, mida Hamburgis nimetatakse enamasti „Micheliks“, on evangeelne peakirik, mis on pühitsetud peaingel Michaelile. Peaportaali kohal kujutab skulptuurirühm Michaelit võitluses kuradiga. Ligikaudu 132 meetri kõrgune torn kujundab linna siluetti ning oli saabuvatele meremeestele pikka aega nähtav orientiir.
Tänapäevane kirikuhoone on mitme ehitus- ja taastamisetapi tulemus. Eelkäija hävis 18. sajandil pikselöögi ja sellele järgnenud tulekahju tagajärjel. Seejärel rajatud barokne uus hoone valmis Johann Leonhard Prey ja Ernst Georg Sonnini kavandite järgi. 1906. aastal põles kirik ehitustööde käigus taas täielikult maha. Seejärel ehitati see suures osas väliskuju säilitades uuesti üles. Hiljem tuli kõrvaldada ka Teise maailmasõja kahjustused.
Seega ühendab ehitis religioosse kasutuse, Hamburgi linnaajaloo ja meresõidust kujundatud linnataju. See tihe kohalik seos selgitab selle valimist Bundesländer-sarja.
Hamburg on ühtaegu nii linn kui ka liidumaa. Selle arengut on sajandite jooksul kujundanud sadam, kaugkaubandus ja kuulumine Hansa Liitu. Nimetus „Freie und Hansestadt Hamburg“ meenutab linna omavalitsust ja kaubandustraditsiooni. Seetõttu sobis linnriigi kujutamise motiiviks hästi kaugelt äratuntav maamärk.
Sankt Michaelis, mida Hamburgis nimetatakse enamasti „Micheliks“, on evangeelne peakirik, mis on pühitsetud peaingel Michaelile. Peaportaali kohal kujutab skulptuurirühm Michaelit võitluses kuradiga. Ligikaudu 132 meetri kõrgune torn kujundab linna siluetti ning oli saabuvatele meremeestele pikka aega nähtav orientiir.
Tänapäevane kirikuhoone on mitme ehitus- ja taastamisetapi tulemus. Eelkäija hävis 18. sajandil pikselöögi ja sellele järgnenud tulekahju tagajärjel. Seejärel rajatud barokne uus hoone valmis Johann Leonhard Prey ja Ernst Georg Sonnini kavandite järgi. 1906. aastal põles kirik ehitustööde käigus taas täielikult maha. Seejärel ehitati see suures osas väliskuju säilitades uuesti üles. Hiljem tuli kõrvaldada ka Teise maailmasõja kahjustused.
Seega ühendab ehitis religioosse kasutuse, Hamburgi linnaajaloo ja meresõidust kujundatud linnataju. See tihe kohalik seos selgitab selle valimist Bundesländer-sarja.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Vaata hinnaanalüüsi