Prantsusmaa · Marianne ja võidujooks - Eiffelturm (sari: suveolümpiamängud, Paris 2024 - 1/4)

Väljalaskekuupäev21. sept 2021

Kogutiraaž510 000

ELi maksimum510 000

Väljaanded6

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekstParis 2024 / RF

DisainerJoaquin Jimenez

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Mündiga austatakse olümpiamänge Paris 2024, mis toimuvad sajand pärast 1924. aastat taas Pariisis. Motiivil on kujutatud Marianne antiikses sprindis, kus tema siluett sulandub Eiffelturmiga ühiseks teljeks. Taustal on näha jooksurada ja embleem „Paris 2024“; Eiffelturmi kaare all paiknevad aastaarv, tähed „RF“ ja mündimärgid.

Motiiv

Alates nende uusaja olümpiamängude taasasutamisest 1896. aastal prantslase Pierre de Coubertini algatusel on olümpiamängud olnud enneolematu inimeste kohtumise sündmus, mis jäi ära ainult maailmasõdade ajal. Pärast Brasiiliat ja Jaapanit jõuavad suveolümpiamängud taas Euroopasse. Esimest korda pärast 1924. aastat ehk sajand hiljem toimub rahvusvaheline suursündmus taas Pariisis.

Monnaie de Paris kasutab Pariisi 2024. aasta olümpiamängude „tagasiloendust” ajendina tähistada mänge mündiseeriaga, mis ühendab oskuslikult Pariisi ja Prantsusmaa pärandi. Nii suureneb mängude eelsetel aastatel järk-järgult intensiivsus.

Mündikujutisel on Marianne, Prantsuse Vabariigi rahvuslik sümbol ja Prantsuse numismaatika ikoon, kujutatud antiikaja olümpiamängude mälestuseks „antiikses” sprindis. Tema siluett sulandub Pariisi maamärgi Eiffelturmiga ühiseks teljeks. Taustal on näha jooksurada, mille vasakule küljele on paigutatud embleem „Paris 2024”. Aastaarv, tähed „RF” ja vermimärgid paiknevad Eiffelturmi kaare all.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Marianne ei ole ajalooline isik, vaid Prantsuse Vabariigi allegooriline kehastus. See kuju kinnistus Prantsuse revolutsiooni ajal vabaduse ja vabariigi sümbolina. Sageli kannab ta früügia mütsi, mida kasutati juba revolutsiooni ajal vabaduse märgina. Marianne esineb Prantsusmaa raekodades ning postmarkidel, medalitel ja müntidel. Tema sportlik kujutamine seob seega Prantsuse riigi olümpiatraditsiooniga, tõstmata esile ühtki konkreetset sportlast.

Eiffelturm rajati 1889. aasta Pariisi maailmanäituse jaoks. Selle püstitas insener Gustave Eiffeli ettevõte. Algul kavandati torn ajutise ehitisena, kuid see säilis ning seda kasutati ka teaduskatseteks ja hiljem raadio- ning ringhäälinguülekanneteks. Selle kujutamine mündimotiivil märgib Pariisi otseselt toimumiskohana.

Uusaja olümpiamängud said alguse Prantsuse pedagoogi Pierre de Coubertini algatustest. Ta osales Internationales Olympischen Komitees asutamises; esimesed uusaja mängud peeti 1896. aastal Ateenas. Ajalooliseks eeskujuks olid antiikaja Olympia võistlused, mis olid osa Zeusi auks korraldatud usupühast. Antiiki jäljendava jooksuliigutuse kasutamine viitab sellele päritolule, kuigi nüüdisaegsete mängude korraldus ja alad erinevad põhimõtteliselt antiiksetest võistlustest.

Pariis oli olümpiasuvemängude toimumiskohaks juba 1900. ja 1924. aastal. 1924. aasta mänge iseloomustasid muu hulgas rohkem kui 3.000 sportlase osalemine 44 riigist ning ulatuslikum rahvusvaheline meediakajastus. Võistlusi peeti mitte ainult Pariisis, vaid ka ümbruskonna paikades.

2021. aasta väljaanne kuulus mängudeni viivasse mitmeaastasesse numismaatilisse loendusse. Vabariikliku allegooria, olümpia päritolu ja Pariisi arhitektuuri ühendamine võimaldas kujutada korraga Prantsusmaad korraldajariigi ja Pariisi korraldajalinnana.