2 eurot briljantlõige/BU

Žuvintas asub Leedu lõunaosas ning hõlmab madalate järvede, ulatuslike roostike, soode, märgade niitude ja metsade mosaiiki. Selle keskmes paikneb tugevalt kinni kasvav Žuvintas järv. Setete ladestumise ning vee- ja sootaimestiku kasvu tõttu tekib seal pidevalt uusi roostikualasid ja ujuvaid taimesaari. Raskesti ligipääsetav maastik pakub arvukatele ränd- ja pesitsevatele lindudele varjupaiku. Samal ajal sõltub selle seisund suurel määral veerežiimist ning ümbritsevate niitude ja põldude kasutamisest.

Piirkonna kaitse ulatub tagasi 1937. aastasse. Leedu zooloogi ja loodusteadlase Tadas Ivanauskase algatusel moodustati Žuvintas järve ääres kaitseala, eelkõige linnustiku säilitamiseks. Seda peetakse Leedu riiklikult korraldatud looduskaitse lähtekohaks. Sellest varasest kaitsealast kujunes hiljem ruumiliselt ulatuslikum kaitsekontseptsioon, mis hõlmab lisaks rangelt kaitstavatele aladele ka külgnevaid maastikke ja nende kasutamist.

UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ käivitati 1971. aastal. Biosfäärikaitsealasid ei käsitleta selles üksnes inimeste mõjust eraldatud loodusruumidena. Nende eesmärk on ühendada looduskaitse, teaduslik vaatlus ja pikaajaliselt jätkusuutlik kasutus. Tavaliselt koosnevad need tuumaladest, puhveraladest ja üleminekuvöönditest. Kui tuumaladel kaitstakse looduslikke protsesse ja tundlikke elupaiku, siis ülejäänud aladel on kindlaksmääratud tingimustel võimalik põllu- ja metsamajandus, asustus ning muu kasutus.

Žuvintas kanti 2011. aastal UNESCO biosfäärikaitsealade ülemaailmsesse võrgustikku. Seega langes mündi väljalaskmine 2021. aastal selle võrgustikku arvamise kümnendale aastapäevale. See sündmus ühendas rahvusvahelise UNESCO aastapäeva piirkonna Leedu looduskaitse pika ajalooga. Märgala valimine tõi esile ka maastikutüübi, mille säilitamine sõltub üksikute loomaliikide kaitse kõrval veetasemest, traditsioonilisest rohumaade hooldamisest ja kogu valgala koordineeritud kasutamisest.