2 eurot PP

Soome kuulus kuni 1809. aastani Rootsi kuningriiki. Pärast Rootsi-Vene sõda sai sellest Vene keisririigi osa suurvürstiriigina. Samal ajal säilitas maa oma institutsioonid ja teatava sisemise autonoomia. 19. sajandi lõpu poole püüdis Venemaa valitsus Soomet siiski tugevamalt keisririigiga lõimida. See venestamiseks nimetatud poliitika tugevdas soomlaste soovi poliitilise enesemääramise järele.

Venemaa 1917. aasta revolutsioonid avasid tee riiklikule iseseisvumisele. Pärast tsaari troonist loobumist vaieldi algul selle üle, kellele kuulus monarhi senine kõrgeim võim. Bolševike võimuletulek Venemaal suurendas ebakindlust. Pehr Evind Svinhufvudi juhitud Soome senat esitas parlamendile detsembri alguses iseseisvusdeklaratsiooni. Parlament võttis selle 6. detsembril 1917 vastu; sellest kuupäevast sai hiljem Soome rahvuspüha.

Uue riigi jaoks oli seejärel vajalik rahvusvaheline tunnustus. Nõukogude Venemaa tunnustas Soome iseseisvust aastavahetusel 1917/1918, seejärel tegid seda ka teised riigid. Eraldumine ei lahendanud siiski riigi sisekonflikte. 1918. aasta alguses puhkes kodusõda „punaste“ vahel, kes pärinesid peamiselt töölisliikumisest, ja kodanlik-konservatiivsete „valgete“ vahel. Sõda lõppes mais valgete võiduga ning jättis endast maha sügavad poliitilised ja ühiskondlikud vastasseisud. Seejärel kujunes Soomest parlamentaarne vabariik.

Mündimotiiv ei kujuta ühtki kindlat ajaloolist isikut ega konkreetset paika. Meeskonna ühine liikumine on pigem mõistetav koostöö ja ühiselt määratud suuna sümbolina. Seega viitab kujundus mitte ainult riigi loomise aktile, vaid ka ülesandele ühendada erinevad ühiskonnarühmad iseseisvas riigis. Teema valik seostus Soome keskse riikliku tähtpäevaga ning muutis aastapäeva samal ajal nähtavaks euroala igapäevases maksekäibes.