Läti · Läti Vabariigi tunnustamise 100. aastapäev

Väljalaskekuupäev20. jaan 2021

Kogutiraaž412 000

ELi maksimum412 000

Väljaanded3

ÄärekiriDIEVS ★ SVĒTĪ ★ LATVIJU

Pealdis a olev tekst100 Latvija de iure 2021 / LATVIJA / 2021

DisainerZane Ernštreite

RahapajaStaatliche Münzen Baden-Württemberg

Väljalaske puhul

Münt meenutab Läti rahvusvahelise õiguse alusel tunnustamise 100. aastapäeva 26. jaanuaril 1921, pärast seda, kui riik oli 18. novembril 1918 kuulutanud välja oma iseseisvuse. Motiivil on kunstipärane kiri „100 Latvija de iure 2021“ koos riiginimega „LATVIJA“ ja väljaandmisaastaga.

Motiiv

26. jaanuaril 1921 õnnestus Läti diplomaatial saavutada riigi tunnustamine rahvusvahelise õiguse alusel rahvusvaheliste suurriikide poolt. Läti kuulutas end 18. novembril 1918 iseseisvaks, kuid riik tunnustati alles 1920. aastal pärast rahutusi.

Mündil on kujutatud kunstipärast kirja „100 Latvija de iure 2021“ ning seega ka riigi nime (LATVIJA) ja vermimisaastat (2021).

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Läti riigi tekkimine oli seotud Vene impeeriumi lagunemise ja Esimese maailmasõja tagajärgedega. Läti territoorium oli sõjategevuse piirkond ning samal ajal võitlesid selle pärast erinevad poliitilised ja sõjalised jõud. Kārlis Ulmanise juhitud ajutine valitsus pidi end kaitsma bolševistlike vägede, baltisaksa väeüksuste ja niinimetatud Westrussische Befreiungsarmee eest, mida juhtis Pawel Bermondt-Awaloff. Alles pärast Läti Vabadussõja lõppu suutis valitsus oma riigi territooriumi suures osas kontrollida.

Järgmine samm oli 1920. aasta rahuleping Nõukogude Venemaaga. Selles loobus Venemaa oma valitsemisnõuetest Läti suhtes. Esimese maailmasõja lääneriikidest võitjariigid olid lõpliku tunnustamisega esialgu kõhelnud. Üks põhjus oli Venemaa ebaselge tulevik kodusõja ajal: osa liitlasriikide poliitikast lootis mõnda aega mittebolševistliku Vene riigi taastamisele ega soovinud selle võimalikke territoriaalseid nõudeid ennetavalt otsustada.

Väljend „de iure“ tähistab riigi täielikku õiguslikku tunnustamist. See erineb pelgast „de facto“ tunnustamisest, mille puhul riiki küll käsitatakse tegelikult eksisteeriva poliitilise korrana, kuid selle õiguslikku staatust ei ole veel lõplikult tunnustatud. De iure tunnustamine hõlbustas Lätil korrapäraste diplomaatiliste suhete loomist. Veel samal aastal võeti riik vastu Rahvasteliitu.

Riikliku järjepidevuse õiguslik põhimõte sai hiljem veelgi suurema tähtsuse. Pärast Läti okupeerimist ja liitmist Nõukogude Liiduga 1940. aastal ei tunnustanud mitu lääneriiki seda anneksiooni õiguslikult. Seetõttu said Läti diplomaatilised esindused osaliselt edasi tegutseda. Riikliku iseseisvuse taastamisel 1991. aastal tugines Läti sellele, et vabariik oli õiguslikult edasi eksisteerinud. Münditeema viitab seega mitte üksnes sõdadevahelise perioodi diplomaatilisele sündmusele, vaid ka tänapäevase Läti riigikäsituse ühele alusele.