2 eurot briljantlõige/BU

Ristimägi asub Šiauliai lähedal Leedu põhjaosas. Tegemist ei ole loodusliku mäega, vaid väikese künkaga, millele usklikud on põlvkondade jooksul paigutanud riste, krutsifikse, rosaariume ja muid pühendumise märke. Selle traditsiooni täpne algus ei ole üheselt teada. Sageli seostatakse seda 19. sajandil Vene võimu vastu toimunud ülestõusudes hukkunute ja kadunute mälestamisega. Hiljem lisandusid ristid tänuks kuulda võetud palvete eest, lähedaste mälestuseks või isiklike palvete väljendusena.

Nõukogude võimu ajal kujunes sellest paigast religioosse ja rahvusliku enesekehtestamise sümbol. Riigiasutused lasid riste korduvalt eemaldada ja ala tühjaks teha. Sellest hoolimata püstitasid inimesed sinna ikka ja jälle uusi riste. See tava ühendas Leedus sügavalt juurdunud katoliku usu vastupanuga riiklikult kehtestatud usuvastasusele ning leedu identiteedi piiramisele.

Pärast Leedu iseseisvuse taastamist kujunes küngas taas vabalt ligipääsetavaks palverännakupaigaks. Paavst Johannes Paul II külastas seda 1993. aastal ja pidas seal jumalateenistuse. Sellest ajast peale toovad sinna riste ka teiste riikide palverändurid ja külastajad, mistõttu nende hulk muutub pidevalt.

UNESCO tunnustus ei puuduta täpsemalt võttes küngast kui ehituslikku maailmapärandit, vaid Leedus viljeldavat ristide valmistamise traditsiooni. Selle hulka kuuluvad lisaks ristidele ka pühapildisambad, väikesed kabelid ja rikkalikult kaunistatud puidust postid. Nende kujunduses on ühendatud kristlikud märgid pärimuslike taime-, päikese- ja geomeetriliste motiividega. Neid teadmisi annavad edasi puunikerdajad ja sepad.

Mündivalik ühendab seega konkreetse mälestuspaiga elava käsitöö- ja usutavaga. Samal ajal viitab see võõrvõimu, tagakiusamise ja taastatud riikliku iseseisvuse kogemustele.