2 eurot PP

Universität Turku tekkis Soome 1917. aasta iseseisvumisele järgnenud aastatel. Selle asutamine sai võimalikuks üleriigilise annetuskampaania toel, milles osales rohkem kui 22.000 inimest. Eesmärk oli luua kõrgkool, kus soome keel oleks keskne õppe- ja teaduskeel. Uus õppeasutus oli riigi esimene täielikult soomekeelne ülikool. Selle tekkimine oli seega tihedalt seotud iseseisva Soome riigi ülesehitamise ning soome keele positsiooniga hariduses.

Turkul oli kõrghariduse traditsioon siiski juba märksa varem. 1640. aastal asutati seal Königliche Akademie zu Turku, esimene ülikool tänapäeva Soome territooriumil. Pärast 1827. aasta suurt linnapõlengut viidi see Helsingisse; sellest kujunes tänapäeva Universität Helsinki. 1920. aastal asutatud Universität Turku ei ole seega vana akadeemia otsene järglane, kuid seob end linna akadeemilise ajalooga. Lisaks tegutseb Turus alates 1918. aastast rootsikeelne Åbo Akademi.

Arvukate eraannetajate rahastus kujundas uue ülikooli enesemõistmist. Teadus ei pidanud olema üksnes riiklike institutsioonide või väikeste ühiskonnarühmade asi, vaid seda pidi toetama lai osalus ning see pidi teenima Soome ühiskonda. See asutamislooga seotud taust selgitab, miks juubeli puhul ei tõstetud keskmesse mitte ainult kõrgkooli kui institutsiooni, vaid eriti ka selle suhtlust ühiskonnaga.

Selle suhte juurde kuuluvad teadustöö, akadeemiline haridus ning teadustulemuste vahendamine üldsusele, haldusele, majandusele ja kultuurile. Seevastu mõjutavad ühiskondlikud küsimused ja muutused ka ülikooli tegevust. Seetõttu ei tähistanud mündiemissioon üksnes ümmargust asutamisjuubelit, vaid meenutas ühtlasi kõrgkooli ebatavalist tekkimist kodanike toetatud algatuse tulemusena. Juubeliaasta pakkus seega võimaluse rõhutada ajaloolist seost teaduse, keele, riikliku iseseisvuse ja ühiskondliku osaluse vahel.