Briljantse kvaliteediga blister

Johannes Paul II. sündis Karol Józef Wojtyłana 18. mail 1920. Poola Saksa okupatsiooni ajal töötas ta mõnda aega kivimurrus ja keemiatehases. Samal ajal valmistus ta põrandaalustes tingimustes preestriametiks, kuna okupatsioonivõimud olid kiriklikku väljaõpet piiranud. 1946. aastal pühitseti ta preestriks, 1964. aastal sai temast Krakau peapiiskop ja 1967. aastal kardinal.

Oktoobris 1978 valis konklaav ta paavstiks. Ta oli esimene poolakas selles ametis ja mitme sajandi järel esimene paavst, kes ei olnud pärit Itaaliast. Tema pontifikaat kestis kuni tema surmani 2005. aastal. Johannes Paul II tegi arvukalt välisreise ja muutis avalikud kohtumised paavstliku ametikandmise püsivaks osaks. Tema külaskäigud Poolasse tugevdasid seal katoliku kiriku ja riigiväliste ühiskondlike jõudude eneseteadvust kommunistliku võimu ajal. Nii mõjutas ta kaudselt arenguid, mis viisid idabloki lõpuni, ilma et seda poliitilist murrangut saaks üksnes temaga seostada.

Usu- ja moraaliõpetuse küsimustes esindas ta sageli traditsioonilisi katoliiklikke seisukohti. Samal ajal otsis ta kontakti teiste kristlike kirikute ning judaismi ja islamiga. 1981. aastal sai ta Petersplatzil toimunud atentaaadis raskelt vigastada. Hiljem andestas ta süüdlasele vanglakülastuse ajal. Paavst Benedikt XVI kuulutas ta 2011. aastal õndsaks ja paavst Franziskus 2014. aastal pühakuks.

Wojtyła perekonna endine elumaja on tänapäeval muuseum. Kõrval asuv kirik oli tema ristimis- ja kodukihelkonnakirik ning sai hiljem väike basiilika staatuse. Mõlemad paigad seovad tema kirikliku karjääri tema päritoluga. Vatikani jaoks oli numismaatiline austusavaldus põhjendatud, kuna Johannes Paul II oli paavstina ühtaegu katoliku kiriku pea ja Vatikanlinnriigi suverään.