2 eurot PP

Austatav pärines dünastiast Haus Oranien-Nassau. Ta oli Madalmaade kuninga Wilhelm II ja Venemaa suurvürstinna Anna Pawlowna poeg ning kuningas Wilhelm III noorem vend. Esialgu alustas ta karjääri Madalmaade mereväes. Tema merereisid viisid ta muu hulgas tollastesse Madalmaade koloniaalvaldustesse; hiljem saavutas ta admirali auastme. Seetõttu nimetati teda ka „meresõitjaks“.

Luksemburgi jaoks on kõige olulisem tema tegevus asevalitsejana. Aastatel 1850 kuni surmani esindas ta seal oma venda Wilhelm III, kes oli samal ajal nii Madalmaade kuningas kui ka Luksemburgi suurhertsog. See ühendus põhines 1815. aastal loodud personaalunioonil: mõlemal riigil oli sama riigipea, kuid õiguslikult jäid nad eraldi riikideks. Prints Henri ei olnud seega ise suurhertsog, vaid täitis kohapeal monarhi nimel esindus- ja haldusülesandeid. Tema residents oli pealinnast põhja pool asuv Schloss Walferdingen.

Tema ametiaeg langes perioodi, mil Luksemburgi riiklik positsioon tugevnes. 1867. aasta Luksemburgi kriisi ajal vaidlesid Prantsusmaa ja Preisimaa suurhertsogiriigi ning selle strateegiliselt tähtsa kindluse tuleviku üle. Londoni leping kinnitas Luksemburgi neutraalsust; seejärel lammutati suur osa kindlustusrakististest. Samal ajal arenesid raudtee, tööstus ja riiklikud institutsioonid. Üks eraõiguslik raudtee-ettevõte ja selle raudteevõrk kandsid nime „Prinz-Heinrich-Bahn“.

Juubeli valimine mündi väljaandmise ajendiks tuleneb sellest peaaegu kolm aastakümmet kestnud seosest Luksemburgiga ning Nassau dünastia dünastilisest järjepidevusest. Varasema asevalitseja kõrvutamine ametis oleva suurhertsogiga paigutab ta ühtlasi Luksemburgi monarhia ajalukku. Tema ümmargune sünnipäev andis 2020. aastal väljaandmiseks konkreetse ajendi.