Eesti · Eestikeelse Tartu Ülikooli asutamise 100. aastapäev

Väljalaskekuupäev19. nov 2019

Kogutiraaž1 000 000

ELi maksimum1 000 000

Väljaanded3

ÄärekiriEESTI × 2, vaheldumisi püst- ja tagurpidi, punktidega eraldatud

Pealdis a olev tekstRAHVUSÜLIKOOL 100 / UNIVERSITAS TARTUENSIS / 1632 / EESTI / 2019

DisainerIndrek Ilves

RahapajaUAB Lietuvos monetų kalykla, Vilnius (Lithuania)

Väljalaske puhul

Münt meenutab Tartu Ülikooli asutamise 100. aastapäeva Eesti esimese eestikeelse kõrgkoolina. 1632. aastal kuningas Gustav II Adolfi asutatud ülikoolist sai 1919. aastal esimene eestikeelne kõrgkool. Motiivil on ülikooli peahoone ning kirjed „RAHVUSÜLIKOOL 100“ ja „UNIVERSITAS TARTUENSIS“ ning aastaarv „1632“.

Motiiv

Mündiga tähistatakse Tartu Ülikooli asutamise sajandat aastapäeva esimese eestikeelse ülikoolina. Selle asutas 1632. aastal Rootsi kuningas Gustav II. Adolf ning see on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanimaid ülikoole. 1919. aastal sai sellest esimene eestikeelne ülikool.

Mündi kujutisel on ülikooli peahoone. Sellel on ka kirjed „RAHVUSÜLIKOOL 100“ (rahvusülikool 100) ja „UNIVERSITAS TARTUENSIS“, aasta „1632“, väljalaskjariik „EESTI“ ning vermimisaasta „2019“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Üleminek eestikeelsele õppetööle oli tihedalt seotud Eesti Vabariigi tekkimisega. Pärast 1918. aasta iseseisvusdeklaratsiooni viibis riik algul Vabadussõjas. Sellest hoolimata hakkas uus riigijuhtkond rajama oma asutusi halduse, teaduse ja hariduse jaoks. Rahvusülikooli avamine 1. detsembril 1919 kuulus sellesse protsessi.

Enne seda oli kõrgkool korduvalt muutnud oma institutsionaalset ja keelelist suunitlust. Pärast pikemat katkestust taasavati see 1802. aastal Vene keisririigis saksakeelse ülikoolina ning sellest sai nime Dorpat all Baltikumi teaduskeskus. Venestamise käigus kehtestas vene keel 19. sajandi lõpuks end õppekeelena; ka linna ja ülikooli ametlik nimi muudeti nimeks Jurjew. Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal tegutses lühikest aega saksakeelne maaülikool.

Eestikeelsele õppele üleminek oli midagi enamat kui õppekeele vahetamine. Paljude valdkondade jaoks tuli kõigepealt välja töötada ja ühtlustada eestikeelne teadusterminoloogia. Kõrgkool valmistaski uue riigi jaoks ette õppejõude, juriste, arste, ametnikke ja teadlasi. Samal ajal sai eesti keel kindla koha teaduses ja akadeemilises õppetöös, kus selle roll oli varem olnud piiratud.

Klassitsistlik peahoone rajati 19. sajandi alguses Saksamaalt pärit arhitekti Johann Wilhelm Krause kavandite järgi. Selle sammastega fassaadist sai ülikooli laialt tuntud sümbol. Hoone asub Tartu kesklinnas; ajaloolisse ülikooliansamblisse kuuluvad ka Toomemäel asuvad rajatised, sealhulgas tähetorn ja ülikooli raamatukogu toomkiriku varemetes.

Sajanda aastapäeva tähistamine sobis mündi väljaandmise ajendiks, sest rahvusülikool on tihedalt seotud riigi rajamise, keelepoliitika ja Eesti institutsioonide ülesehitamisega. Väljend „Rahvusülikool” viitab seejuures eriti ülikooli ülesandele eesti keele, kultuuri ja ühiskonna ees.