Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 352 2019
Coincard
UNC/BU
Coincard
Leedu · Žemaitija (sari: Leedu etnograafilised piirkonnad)
Tiraaž5 000
Väljalaskehind9,00 €
Väljalaskekuupäev10. sept 2019
PakendCoincard
ÄärekiriLAISVĖ ★ VIENYBĖ ★ GEROVĖ ★
Turuhind22,00 €
Väljalaske puhul
Münd tähistab Žemaitiat, Leedu etnograafilist piirkonda. Motiivil on kujutatud Žemaitia vappi kroonitud kilbi ja tagajalgadel seisva ketiga kaelarihmaga karuga, kes on alates 16. sajandist piirkonna vapiloom. Kilbihoidjatena on kujutatud soomustatud sõdurit julguse, ohvrimeelsuse ja patriotismi sümbolina ning ankruga jumalannat lootuse sümbolina; all on ladinakeelne deviis „PATRIA UNA“ („üks isamaa“).
Motiiv
Kujutatud on tagajalgadel seisev ketikaelarihmaga karu, kes on alates 16. sajandist Žemaitija vapiloom. Karu kujutatakse krooniga kaunistatud kilbil. Kilbikandjad on raudrüüs sõdur, mis sümboliseerib julgust, ohvrimeelsust ja patriotismi, ning ankruga jumalanna, mis sümboliseerib lootust. Kilbi all on ladinakeelne kiri „PATRIA UNA“ (üks isamaa). Vappi raamivad ülevalt kiri „LIETUVA“ (Leedu), alt kiri „ŽEMAITIJA“ (Žemaitija), samuti väljalaskeaasta „2019“ ja Leedu rahapaja tunnus.
Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Žemaitija, leedu keeles Žemaitija, paikneb Leedu loodeosas. Nimetust tõlgendatakse tavaliselt kui „madalmaa” või „alumine maa” ning see vastandub seega nimetusele Aukštaitija ehk „ülemmaa”. Tänapäeval ei ole piirkond omaette haldusüksus. Selle piiritlemine põhineb pigem ajalool, keelel, kommetel ja piirkondlikul eneseteadvusel. Žemaiidi keelt liigitatakse enamasti leedu keele murderühmaks, kuid sellel on leedu standardkeelega märgatavaid erinevusi.
Keskajal oli Žemaitijal eriline seisund. Piirkond paiknes Preisimaal asunud Saksa ordu ja Baltimaades asunud Liivi ordu valduste vahel. Selle kontrollimine oleks võimaldanud luua maaühenduse mõlema orduala vahel. Seetõttu oli piirkond pikka aega sõjaliste vastasseisude ja diplomaatiliste kokkulepete objekt. Žemaiitide ülestõusud raskendasid samal ajal ordu püsiva võimu kehtestamist. 15. sajandi alguse konfliktide järel jäi Žemaitija Leedu suurvürstiriigi koosseisu.
Ristiusustamine algas siin hiljem kui teistes Leedu osades. 15. sajandi alguses algas organiseeritud ristiusustamine ning 1417. aastal rajati oma piiskopkond. Leedu suurvürstiriigis ja hiljem Poola-Leedu aadlivabariigis olid Žemaitijal vanemkonna ehk hertsogkonnana erilised institutsionaalsed traditsioonid. Isegi pärast selle poliitilise iseseisvuse kaotamist säilis piirkondlik identiteet.
2019. aasta väljalase oli seotud Leedu parlamendi välja kuulutatud Žemaitija aastaga. Selle põhjuseks oli Žemaitide esimene teadaolev kirjalik mainimine 1219. aastal ehk 800 aastat varem. Samal ajal avas münt Leedu sarja riigi etnograafilistest piirkondadest. Järgnevatel aastatel käsitleti oma 2-eurostel mälestusmüntidel ka Aukštaitijat, Dzūkijat ja Suvalkijat. Nii muutis valik piirkondliku mitmekesisuse riikliku mälukultuuri teemaks.
Keskajal oli Žemaitijal eriline seisund. Piirkond paiknes Preisimaal asunud Saksa ordu ja Baltimaades asunud Liivi ordu valduste vahel. Selle kontrollimine oleks võimaldanud luua maaühenduse mõlema orduala vahel. Seetõttu oli piirkond pikka aega sõjaliste vastasseisude ja diplomaatiliste kokkulepete objekt. Žemaiitide ülestõusud raskendasid samal ajal ordu püsiva võimu kehtestamist. 15. sajandi alguse konfliktide järel jäi Žemaitija Leedu suurvürstiriigi koosseisu.
Ristiusustamine algas siin hiljem kui teistes Leedu osades. 15. sajandi alguses algas organiseeritud ristiusustamine ning 1417. aastal rajati oma piiskopkond. Leedu suurvürstiriigis ja hiljem Poola-Leedu aadlivabariigis olid Žemaitijal vanemkonna ehk hertsogkonnana erilised institutsionaalsed traditsioonid. Isegi pärast selle poliitilise iseseisvuse kaotamist säilis piirkondlik identiteet.
2019. aasta väljalase oli seotud Leedu parlamendi välja kuulutatud Žemaitija aastaga. Selle põhjuseks oli Žemaitide esimene teadaolev kirjalik mainimine 1219. aastal ehk 800 aastat varem. Samal ajal avas münt Leedu sarja riigi etnograafilistest piirkondadest. Järgnevatel aastatel käsitleti oma 2-eurostel mälestusmüntidel ka Aukštaitijat, Dzūkijat ja Suvalkijat. Nii muutis valik piirkondliku mitmekesisuse riikliku mälukultuuri teemaks.