Malta · Sari: eelajaloolised paigad, Ta’ Ħaġrat

Väljalaskekuupäev13. mai 2019

Kogutiraaž335 000

ELi maksimum320 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ✠✠ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi suunaga

Pealdis a olev tekstTA’HAĠRAT TEMPLES 3600-3000 BC / MALTA / 2019

DisainerNoel Galea Bason

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Mälestusmünt on pühendatud Ta‘ Haġrat eelajaloolistele templitele, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandi hulka. Motiivil on Mġarris asuv kahest ehitisest koosnev templikompleks, mille suurem ehitis rajati umbes 3600–3200 eKr, ning selle silmapaistev monumentaalne ukseraam. Ülal on kiri „TA’HAĠRAT TEMPLES 3600-3000 BC“, all „MALTA“ ja „2019“.

Motiiv

Mündil on kujutatud Ta‘ Haġratit, Mġarris asuvat eelajaloolist templit Malta loodeosas paiknevas väikeses külas. Tempel koosneb kahest struktuurist. Suurim pärineb ajavahemikust umbes 3600-3200 eKr. Selle templi kõige iseloomulikum tunnus on monumentaalne ukseraam. Kujutise kohal on kiri „TA’HAĠRAT TEMPLES 3600-3000 BC“. All on emiteeriva riigi nimi „MALTA“ ja emiteerimisaasta „2019“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Ta’ Haġrat kuulub Malta saarte neoliitilisse templkultuuri. Neljanda ja kolmanda aastatuhande vahel eKr rajasid tollased kogukonnad mitu suurtest ilma mördita paigaldatud kiviplokkidest ehitist. Need valmisid enne Egiptuse püramiide ja Stonehenge tänapäeval nähtavaid põhiosi. Kuna Malta elanikkond ei kasutanud sel ajal kirjaviisi, ei ole säilinud ei ehitajate nimed ega ehitiste täpne otstarve.

Malta templitele on iseloomulikud liigendatud siseruumid poolringikujuliste apsudega, kuhu pääses keskse koridori kaudu. Arheoloogilised leiud, nagu keraamika, altarid, loomaluud ja kujukesed, viitavad ühistele tseremooniatele ja religioossetele toimingutele. Millised jumalused või ettekujutused nendega seotud olid, on aga teadmata. Ta’ Haġratist leiti ka väike lubjakivist kaetud hoone mudel. See annab alust arvata, et vähemalt osal templitest võisid algselt olla katused.

Malta arsti ja arheoloogi Themistocles Zammiti juhtimisel kaevati ehitis 1920. aastatel süstemaatiliselt välja. Templiehitiste all olevad jäljed näitavad, et paik oli juba varem asustatud. Seega ei ole Ta’ Haġrat isoleeritud, vaid kuulub Mġarr ümbruse pika asustus- ja ehitustraditsiooni juurde. Läheduses asub teine eelajalooline leiukoht Skorba.

UNESCO koondab mitu Malta templiehitist ühise maailmapärandi alla. Esmalt kanti 1980. aastal Gozo saarel asuv Ġgantija nimekirja; 1992. aastal laiendati kannet teistele Malta templipaikadele, nende seas Ta’ Haġrat. See münt kuulus Malta mitmeaastasesse 2-euroseeriаsse, mis käsitles riigi eelajaloolisi paiku. Selle seeria kaudu tutvustati üksikuid ehitisi järjestikku iseseisva neoliitikumi kultuuri tunnistajatena.