Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 341 2019
Numismaatiline ümbrik
UNC/BU
Numismaatiline ümbrik
VatikanII · Vatikanilinna 90. aastapäev
Tiraaž5 000
Väljalaskehind46,00 €
Väljalaskekuupäev7. mai 2019
PakendNumismaatiline ümbrik
Äärekiri2 ★ × 6, vaheldumisi püsti/tagurpidi
Väljalaske puhul
Mälestusmündiga tähistatakse Vatikani Linnriigi asutamise 90. aastapäeva. Motiivil on paavst Pius XI, kes määrati 1929. aastal riigi suverääniks, ning Lateranbasilika Roomas. Motiivi täiendavad kiri „CITTÀ DEL VATICANO“, aastaarvud „1929“ ja „2019“ ning kunstniku nimi „FUSCO“.
Motiiv
Mälestusmündil on kujutatud paavst Pius XI (kes nimetati 1929. aastal Vatikani Linnriigi suverääniks) ning Lateranbasilika Roomas. Paavsti portree kohal on vasakult paremale poolkaares märgitud väljalaskjariik „CITTÀ DEL VATICANO“. All on vermitud aastaarvud „1929“ ja „2019“ ning nende all kunstniku nimi „FUSCO“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Vatikanstadti tekkimine on seotud „Rooma küsimusega“. 1870. aastal hõivasid Itaalia kuningriigi väed Rooma; sellega lõppes Kirikuriik, mille üle paavstid olid varem ilmalikku võimu teostanud. Paavst Pius IX ei tunnustanud Itaalia ühepoolselt pakutud lahendust oma staatusele. Seetõttu jäi mitme aastakümne vältel lahtiseks, kuidas kujundada õiguslikult Itaalia riigi ja Püha Tooli suhted.
Lahenduse tõid Lateraani lepingud, mis sõlmiti 11. veebruaril 1929 Püha Tooli ja Itaalia kuningriigi vahel. Püha Tooli nimel kirjutas alla kardinalriigisekretär Pietro Gasparri, Itaalia valitsuse nimel Benito Mussolini. Lepingukogum hõlmas poliitilist lepingut, konkordaati ja finantskonventsiooni. Itaalia tunnustas vastloodud väikeriigi suveräänsust. Vastutasuks tunnustas Püha Tool Itaalia kuningriiki, mille pealinn oli Rooma. Finantskokkulepe reguleeris hüvitisi Kirikiriigi kaotamise eest, konkordaat aga korraldas riigi ja katoliku kiriku suhted Itaalias.
Pius XI kodanikunimi oli Achille Ratti. Enne paavstiks valimist 1922. aastal oli ta muu hulgas Vatikani raamatukogu prefekt, paavsti diplomaat Poolas ja Milano peapiiskop. Tema pontifikaadi ajal loodi Lateraani lepingutega Vatikanstadti tänini kehtiv riigiõiguslik alus.
Lateraani basiilika ei asu Vatikanstadti piires. See on Rooma piiskopi katedraal ning Püha Tooli omandina on sellel eriline eksterritoriaalne staatus. Selle nime kannavad ka lähedal asuv Lateraani palee ja seal sõlmitud lepingud. Allakirjutamine toimus Lateraani palees; basiilika viitab mündil seega kokkuleppe asukohale ja kiriklikule seosele. Aastapäev andis põhjust meenutada Rooma küsimuse lepingulist lahendamist ning Püha Tooli tänapäevase riikliku korralduse tekkimist.
Lahenduse tõid Lateraani lepingud, mis sõlmiti 11. veebruaril 1929 Püha Tooli ja Itaalia kuningriigi vahel. Püha Tooli nimel kirjutas alla kardinalriigisekretär Pietro Gasparri, Itaalia valitsuse nimel Benito Mussolini. Lepingukogum hõlmas poliitilist lepingut, konkordaati ja finantskonventsiooni. Itaalia tunnustas vastloodud väikeriigi suveräänsust. Vastutasuks tunnustas Püha Tool Itaalia kuningriiki, mille pealinn oli Rooma. Finantskokkulepe reguleeris hüvitisi Kirikiriigi kaotamise eest, konkordaat aga korraldas riigi ja katoliku kiriku suhted Itaalias.
Pius XI kodanikunimi oli Achille Ratti. Enne paavstiks valimist 1922. aastal oli ta muu hulgas Vatikani raamatukogu prefekt, paavsti diplomaat Poolas ja Milano peapiiskop. Tema pontifikaadi ajal loodi Lateraani lepingutega Vatikanstadti tänini kehtiv riigiõiguslik alus.
Lateraani basiilika ei asu Vatikanstadti piires. See on Rooma piiskopi katedraal ning Püha Tooli omandina on sellel eriline eksterritoriaalne staatus. Selle nime kannavad ka lähedal asuv Lateraani palee ja seal sõlmitud lepingud. Allakirjutamine toimus Lateraani palees; basiilika viitab mündil seega kokkuleppe asukohale ja kiriklikule seosele. Aastapäev andis põhjust meenutada Rooma küsimuse lepingulist lahendamist ning Püha Tooli tänapäevase riikliku korralduse tekkimist.