Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Ávila paikneb tänapäeva autonoomse piirkonna Kastilien und León kõrgplatool. Selle keskaegne ilme kujunes peamiselt pärast piirkonna liitmist kristliku kuningriigiga Kastilien und León. Piirkond asus pikka aega poliitiliselt ja sõjaliselt vaidlustatud piirialal kristlike ja moslemi võimualade vahel. Pärast linna tagasivallutamist ja taasasustamist pidid kindlustused pakkuma nii kaitset kui ka muutma kuningliku võimunõude nähtavaks.

Müüriring rajati peamiselt 11. ja 12. sajandil. See on umbes kaks ja pool kilomeetrit pikk ning sellel on arvukalt poolringikujulisi torne ja mitu linnaväravat. Kindlustusse arvati ka katedraal: selle apsiid on ühtlasi kaitserajatise osa. Sakraalehitise ja kindlusarhitektuuri ühendus illustreerib keskaegse piiskopilinna sõjalist funktsiooni.

Maailmapärandi hulka kuuluvad lisaks müüridega ümbritsetud linnasüdamele ka mitu väljaspool paiknevat kirikut. Sellised pühakojad tekkisid linnast väljuvate teede ääres ja eeslinnades, kuhu asusid elama eri rahvastikurühmad. Nende hulka kuuluvad romaani stiilis kirikud San Vicente, San Pedro, San Andrés ja San Segundo. Nende paiknemine näitab, et Ávila usuline ja ühiskondlik elu ei piirdunud kaitstud linnasüdamega. San Vicente basiilika on seotud ka kohaliku märtritraditsiooniga.

Ávila on tihedalt seotud ka Teresaga von Ávila. 1515. aastal seal sündinud karmeliit osales 16. sajandil oma ordu reformimises ja asutas linnas San José kloostri. Tema teosed kuuluvad varauusaja hispaania müstikasse.

Emissioon ei tähista üht konkreetset aastapäeva, vaid jätkab Hispaania mündisarja, mis käsitleb alates 2010. aastast igal aastal Hispaania UNESCO maailmapärandi paiku. Ávila valiti seega riigi arhitektuuri- ja ajaloopärandi jätkuva kujutamise osana.