Saksamaa · Bundesrat 70. aastapäev

Bundesrat kogunes esimest korda 7. septembril 1949. Selle loomine põhineb Saksamaa Liitvabariigi föderaalsel ülesehitusel, mille sätestab Grundgesetz. Pärast natsionaalsotsialistlikku tsentralistlikku võimu pidi riigivõim taas jagunema Liidu ja liidumaade vahel. Saksa üksikriikide esinduse ajaloolised eelkäijad olid Saksa keisririigi Bundesrat ja Weimari vabariigi Reichsrat. 1949. aasta Bundesrat on siiski iseseisev põhiseadusorgan.

Selle kaudu osalevad 16 liidumaad Liidu seadusandluses ja halduses ning Euroopa Liidu küsimustes. Liikmeid ei valita otse, vaid nad nimetavad ametisse liidumaade valitsused. Igal liidumaal on olenevalt elanike arvust kolm kuni kuus häält, mida saab anda ainult ühtselt. Seaduste puhul, mis puudutavad eriti liidumaade pädevusi või rahandust, on tema nõusolek nõutav. Teiste liiduseaduste suhtes võib ta esitada vastuväite. Bundestagi ja Bundesrati vahelisi konflikte saab käsitleda Vermittlungsausschussis.

Esimestel aastakümnetel asus Bundesrat Bonner Bundeshausis. Alates 2000. aastast peab ta istungeid Berliinis Leipziger Straße'l asuvas endises Preußischen Herrenhauses. Friedrich Schulze kavandite järgi ehitatud hoone avati 1904. aastal. Preußisches Herrenhaus oli Preußischer Landtagi esimene koda; pärast monarhia lõppu kasutasid hoonet muu hulgas Preußischer Staatsrat. Pärast sõjakahjustusi ja hilisemaid ümberehitusi kohandati see Bundesrati vajadustele.

Tähtpäev andis põhjust käsitleda üht Liidu viiest alalisest põhiseadusorganist. Samal ajal viitab valitud hoone föderaalsete ja parlamentaarsete institutsioonide pikemale ajaloole Saksamaal. Väljalase kuulub seega Saksamaa tavasse kujutada riigiasutusi ja ajaloolisi tähtpäevi käibemüntidel.