Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Dodekanes on Kagu-Egeuse mere saarestik tänapäeva Türgi ranniku lähedal. Nimi tähendab „kaksteist saart“, kuid tähistab piirkonda, kuhu kuulub arvukalt asustatud ja asustamata saari. Nende hulka kuuluvad muu hulgas Rhodos, Kos, Kalymnos, Karpathos, Leros, Patmos, Symi ja Kastellorizo. Rhodos on suurim saar ja saarerühma ajalooline halduskeskus.

Saared kuulusid alates 16. sajandist Osmanite riiki. Itaalia-Türgi sõja ajal okupeeris Itaalia need 1912. aastal. Lausanne’i lepinguga tunnustati 1923. aastal Itaalia valitsemist. Itaalia fašistliku valitsuse ajal järgnes administratiivse ja kultuurilise italianiseerimise poliitika. Samal ajal jäi suurem osa elanikkonnast kreekakeelseks ja õigeusklikuks; lisaks tegutsesid seal moslemi- ja juudi kogukonnad.

Pärast Itaalia ja liitlaste vaherahu sõlmimist 1943. aasta septembris okupeeris Saksa Wehrmacht suure osa saarerühmast. Kosel ja Lerosel toimusid lahingud Saksa vägede ning liitlas- või Itaalia üksuste vahel. Saksa okupatsiooni ajal deporteeriti 1944. aastal peaaegu kõik Rhodosel ja Kosel veel elanud juudid. Pärast Saksamaa kapituleerumist võttis Suurbritannia ajutiselt halduse üle.

Saarte loovutamine Kreekale sätestati 1947. aasta Pariisi rahulepingus Itaaliaga. Ametlik liitmine viidi lõpule 7. märtsil 1948; seda kuupäeva tähistatakse saartel igal aastal. See oli pikemat aega püsinud poliitilise eesmärgi tulemus, mida nimetatakse kreeka keeles *Enosis*, see tähendab ühinemiseks Kreekaga.

Dodekanese liitmisega sai Kreeka sisuliselt oma tänapäevase territoriaalse kuju. Ümmargune aastapäev andis seetõttu põhjust lasta välja mälestusmünt. Muistsetest Rhodose vermingutest lähtumine loob ühtlasi seose Rhodose pika mündi- ja kaubandusajalooga: Rhodose mündid olid antiikajal Egeuse merel ja Vahemere idaosas laialt levinud.