2 eurot briljantlõige/BU

Zemgale, mida saksa keeles nimetatakse ka Semgalleniks, on ajalooline piirkond Läti lõunaosas Leedu piiril. See kuulub nelja maa-ala hulka, millest Läti põhiseaduse kohaselt koosneb Läti riigi territoorium. Kultuuriajalooline piirkond ei lange siiski kokku ühegi tänapäevase haldusüksusega. Selle keskus on Jelgava; maastikku iseloomustavad eelkõige ulatuslikud viljakad tasandikud ja pikaajaline põllumajanduslik kasutus.

Nimetus tuleneb semgalitest, balti rahvarühmast, kes elas keskajal tänapäeva Läti ja Leedu aladel. Põhjala ristisõdade ajal osutasid semgalid pikka aega vastupanu Saksa ordule ja selle liitlastele. Uusaja alguses kuulus piirkond Kuramaa ja Semgallen hertsogkonda, mis tekkis 1561. aastal ja oli Poola-Leedu ülemvõimu all olev lään. Jelgava, mida tunti tollal saksakeelse nime Mitau all, oli hertsogite residents. Pärast hertsogkonna lõppu läks piirkond 18. sajandi lõpus Vene võimu alla. Alates iseseisva Läti riigi rajamisest 1918. aastal on Zemgale Läti osa.

Piirkonna heraldiline tunnus on sinisel taustal kujutatud hõbedane põder. Põder ei ole seejuures ühe linna vapp, vaid ajaloolise piirkonna sümbol. Sellised piirkondlikud vapid kehtestati Lätis maailmasõdadevahelisel ajal ning kinnitati pärast riikliku iseseisvuse taastamist taas seadusega.

Väljalase kuulus Läti mündisarja, mis käsitles ajaloolisi ja kultuurilisi maa-alasid Vidzeme, Kurzeme, Latgale ja Zemgale. Sari oli seotud Läti Vabariigi väljakuulutamise 100. aastapäevaga 1918. aastal. Zemgale lõpetas selle sarja 2018. aastal. Nii kujutati riigi tähtpäeva mitte ainult kesksete poliitiliste sündmuste, vaid ka Läti riikluse piirkondlike koostisosade kaudu.