Luksemburg · Suurhertsog Guillaume I 175. surma-aastapäev

Väljalaskekuupäev27. aug 2018

Kogutiraaž311 000

ELi maksimum500 000

Väljaanded4

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekst1772-1843 / Guillaume I / LUXEMBOURG / 2018

DisainerHerbert Wähner

RahapajaKoninklijke Nederlandse Munt, Utrecht

Väljalaske puhul

Mälestusmündiga meenutatakse Suurhertsog Guillaume I 175. surma-aastapäeva. Motiivil on vasakule suunatud Suurhertsog Henri ja Suurhertsog Guillaume I portreed; nende vahel on vertikaalselt eluaastad „1772–1843“ ja nimi „Guillaume I“. All on kujutatud „LUXEMBOURG“ ja aastaarv „2018“.

Motiiv

Mündi motiivil on paremal kujutatud Tema Kuninglikku Kõrgust suurhertsog Henrit vasakule vaatamas ning vasakul Tema Kuninglikku Kõrgust suurhertsog Guillaume I. Mõlema portree vahele on vertikaalselt paigutatud eluaastad „1772–1843” ning nimi „Guillaume I”. All on kujutatud emiteeriva riigi tähis „LUXEMBOURG” ja aastaarv „2018”.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Guillaume I., hollandi keeles Willem I., pärines Oranien-Nassau dünastiast. Pärast Napoleoni valitsemise lõppu sai temast 1813. aastal algul Madalmaade suveräänne vürst. Viini kongress korraldas piirkonna seejärel ümber: 1815. aastal tekkis Madalmaade Ühendkuningriik, mis hõlmas ligikaudu tänapäeva Madalmaid, Belgiat ja Luksemburgi. Guillaume’ist sai selle riigi kuningas ning ühtlasi Luksemburgi esimene suveräänne suurhertsog.

Luksemburg ei olnud seejuures Madalmaade kuningriigi tavaline osa. See eksisteeris iseseisva suurhertsogiriigina personaalunioonis Madalmaadega: mõlemal riigil oli sama valitseja, kuid riigiõiguslikult jäid nad teineteisest eraldatuks. Lisaks kuulus Luksemburg Saksa Liitu. Festung Luxemburg oli liidukindlusena peamiselt Preisi garnisoni kaitse all. Need mitmekordsed seosed kujundasid riigi poliitilist seisundit 19. sajandi Euroopas.

Guillaume’i valitsemisaega iseloomustas katse ühtlustada oma kuningriigi põhja- ja lõunaosa senisest tugevamalt. Erinevused religioonis, keeles, poliitilises esindatuses ja majanduspoliitikas viisid siiski konfliktideni. 1830. aasta Belgia revolutsiooni käigus lahkusid lõunaprovintsid Madalmaade võimu alt. Lõplik lahendus saavutati 1839. aastal: Luksemburgi lääneosa, kus kõneldi peamiselt prantsuse keelt, läks vastloodud Belgiale ja moodustab tänapäeval selle Luxembourgi provintsi. Allesjäänud ala jätkas suurhertsogiriigina Guillaume’i võimu all. Nii sai Luksemburg sisuliselt oma tänapäevase territoriaalse kuju.

1840. aastal loobus Guillaume troonist oma poja Guillaume II kasuks. Personaalunioon Madalmaadega kestis veel 1890. aastani; seejärel läksid kaks monarhiat erinevate pärimisreeglite tõttu eri teed.

Mälestusmündi teemavalik viitab seega tänapäevase suurhertsogiriigi kujunemisjärgule. Guillaume I. sümboliseerib Luksemburgi tõstmist suurhertsogiriigiks, selle rahvusvahelist seotust pärast Viini kongressi ning 1839. aasta territoriaalset ümberkorraldamist. Võrdlus tänapäevase riigipeaga paigutab selle varase perioodi Luksemburgi kestva monarhilise institutsiooni konteksti.