Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Koli asub Ida-Soomes Põhja-Karjalas, Pielineni järve läänekaldal. Kõrgendikud koosnevad peamiselt vastupidavast kvartsiidist. Need on väga vana mäestiku jäänused, mida on kujundanud erosioon ja jääaja liustikud. Kõrgeim punkt Ukko-Koli ulatub 354 meetrini üle merepinna. Teised tipud kannavad selliseid nimesid nagu Akka-Koli ja Paha-Koli; need viitavad kristluse-eelse Soome pärimuse tegelastele ja kujutlustele.

Alates 19. sajandi lõpust mängis Koli rolli Soome rahvusliku kujutlusmaailma kujunemisel. Tollal kuulus Soome autonoomse suurvürstiriigina Vene impeeriumi koosseisu. Kunstnikud, kirjanikud ja heliloojad otsisid Karjala maastikest motiive iseseisva Soome kultuuri jaoks. Maalikunstnik Eero Järnefelt kujutas Kolit korduvalt. Piirkonda külastasid ka kirjanik Juhani Aho, fotograaf I. K. Inha ja helilooja Jean Sibelius. Maalide, fotode ja reisikirjelduste kaudu sai vaade üle metsaste kõrgendike Pielinenile laialt tuntud maastikumotiiviks.

Kaitseala hulka ei kuulu ainult metsad ja kaljused tipud, vaid ka traditsioonilise maakasutuse jäljed. Karjalas viljeleti pikka aega alepõllundust: metsaalasid põletati ja kasutati ajutiselt põllumaana. Lisaks kujunesid niidud ja karjamaad. Osa sellest kultuurmaastikust säilitatakse pargi piires niitmise, karjatamise ja kontrollitud alepõletamise abil.

Rahvuspark rajati 1991. aastal. Koli kuulub ka 27 Soome rahvusmaastiku hulka, mis valiti 1992. aastal Soome iseseisvuse 75. aastapäeva puhul. See määratlus tähistab maastikke, mis on tihedalt seotud riigi ajaloo, kultuuri või piirkondliku identiteediga; see ei ole eraldi kaitsekategooria.

Konkreetne tähtpäev ei olnud 2018. aastal mündi väljalaske ajend. Valikut selgitab pigem Koli tähendus äratuntava rahvusliku maastikusümbolina, milles kohtuvad loodusajalugu, traditsiooniline põllumajandus ja 19. sajandi lõpu Soome kultuuriliikumine.