Luksemburg · Rooma lepingute 50. aastapäev

Römischen Verträgen“ tähistatakse kahte eraldiseisvat kokkulepet: lepingut Europäische Wirtschaftsgemeinschaft (EWG) asutamise kohta ja lepingut Europäische Atomgemeinschaft (Euratom) asutamise kohta. Lepinguosalised olid Belgien, Bundesrepublik Deutschland, Frankreich, Italien, Luxemburg ja die Niederlande. Mõlemad lepingud jõustusid 1958. aasta alguses.

EWG eesmärk oli siduda osalevate riikide majandused omavahel tihedamalt. Muu hulgas nähti ette tollimaksude järkjärguline kaotamine, ühine välis­toll ja ühise turu arendamine. See pidi võimaldama kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist. Lisaks loodi ühised poliitikavaldkonnad, eelkõige põllumajanduse ja kaubanduse valdkonnas. Selle taga oli pärast Teist maailmasõda levinud arusaam, et püsiv koostöö ja majanduslik lõimumine võivad muuta uute konfliktide tekkimise Euroopa riikide vahel raskemaks.

Euratomil oli teistsugune ja täpsemalt piiritletud ülesanne. Ühendus pidi koordineerima tuumaenergia tsiviilkasutust, edendama teadusuuringuid ja investeeringuid ning korraldama ühiselt tuumamaterjali varustamist ja selle kontrolli. 1950. aastatel pidasid paljud valitsused tuumaenergiat võimalikuks vastuseks kasvavale energiavajadusele ja sõltuvusele imporditud kütustest.

Lepingud tuginesid juba olemas olnud ühendusele Europäische Gemeinschaft für Kohle und Stahl, kuid laiendasid koostööd suurele osale majandusest. Nendega loodud institutsioone ja menetlusi muudeti hiljem korduvalt. EWG-st arenes välja Europäische Gemeinschaft, mis lõpuks liitus tänase Europäische Unioniga. Euratom jätkab tegevust eraldiseisva lepingulise ühendusena.

Allkirjastamistseremoonia toimus Kapitooliumil asuvas hoones Palazzo dei Conservatori, mis on tänapäeva Kapitolinischen Museumskomplexi osa. Paik seostas uued Euroopa institutsioonid Roomaga kui ajaloolise pidepunktiga.

Tähtpäeva puhul emiteeriti esimest korda Euroruumi riikide ühine 2-eurone mälestusmünt. Ühtne kujundus rõhutas, et „Römischen Verträgen“ ei olnud üksnes riikide välispoliitika, vaid Euroopa integratsiooni ühine alus. Seevastu pealdised ja emiteerivad riigid kohandati riigiti.