Eesti · Eesti Vabariigi 100. aastapäev

Väljalaskekuupäev19. veebr 2018

Kogutiraaž1 317 800

ELi maksimum1 317 800

Väljaanded4

ÄärekiriEESTI × 2, vaheldumisi püst- ja tagurpidi, punktidega eraldatud

Pealdis a olev tekst18 / 100 / SADA AASTAT EESTI VABARIIKI / EESTI / 2018

DisainerIonel Lehari, Meelis Opmann

RahapajaUAB Lietuvos monetų kalykla, Vilnius (Lithuania)

Väljalaske puhul

Münt tähistab Eesti iseseisvuse 100. aastapäeva. Motiiv ühendab numbrid 18 ja 100 ning viitab sellega nii iseseisvusaastale kui ka möödunud sajale aastale. Paremal all on kirjed „SADA AASTAT EESTI VABARIIKI“, „EESTI“ ja „2018“.

Motiiv

Motiivil on äratuntavad nii number 18 kui ka number 100. See sümboliseerib aega, mil Eesti iseseisvus, kuid samal ajal kajastab ka möödunud sadat aastat. All paremal on tekst „SADA AASTAT EESTI VABARIIKI“, sellele järgnevad riigi nimi „EESTI“ ja väljalaskeaasta „2018“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Kuni 1917. aastani kuulus Eesti ala Vene keisririigi koosseisu. Pärast veebruarirevolutsiooni varises tsaarivõim kokku ning Eesti sai ühendatud autonoomse halduse. Kui bolševikud hiljem võimu haarasid ja Saksa väed edasi tungisid, kasutasid Eesti poliitikud lühikest üleminekuperioodi oma riigi väljakuulutamiseks.

Selle aluseks oli Eesti Päästekomitee avaldatud „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. See loeti 23. veebruaril 1918 Pärnus avalikult ette. Järgmisel päeval moodustati Tallinnas ajutine valitsus; seepärast tähistatakse 24. veebruari rahvuspühana. Riiklikku iseseisvust ei olnud siiski esialgu võimalik tegelikult teostada, kuna Saksa väed okupeerisid maa.

Pärast Esimese maailmasõja lõppu võttis ajutine valitsus 1918. aasta novembris riigivõimu üle. Varsti seejärel algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Lisaks toimusid lõunas lahingud baltisakslaste domineeritud väeüksustega. Sõda lõppes 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepinguga. Nõukogude Venemaa tunnustas selles Eestit suveräänse riigina ja loobus nõuetest Eesti territooriumile.

Esimene Eesti vabariik püsis 1940. aastani. Seejärel järgnesid Nõukogude okupatsioon ja anneksioon, Saksa okupatsioon Teise maailmasõja ajal ning taas liitmine Nõukogude Liiduga. Eesti jäi riigiõiguslikult 1918. aastal rajatud vabariigi järjepidevuse juurde. Seetõttu ei kuulutatud Nõukogude Liidu lagunemisel 1991. aastal välja mitte uue riigi loomist, vaid riikliku iseseisvuse taastamist.

Aastapäev tähistas seega ühtaegu vabariigi tekkimist ja ettekujutust selle õiguslikust järjepidevusest okupatsiooni ning nõukogude aja vältel. See oli osa mitmeaastasest riiklikust juubeliprogrammist, mis meenutas ka poliitilisi samme autonoomia, riigi loomise ja Tartu rahulepingu vahel.