Saksamaa · Berliin, Schloss Charlottenburg

Schloss Charlottenburg sai alguse Brandenburgi kuurvürsti Friedrich III abikaasa Sophie Charlotte’i suveresidentsina. Friedrich III lasi ehitise alates 1695. aastast püstitada tollases Lietzowi külas Berliinist lääne pool. Esialgu kandis kompleks nime Lietzenburg. Pärast seda, kui Friedrich 1701. aastal Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks sai, laiendati residentsi. Pärast Sophie Charlotte’i surma sai see 1705. aastal nimeks Charlottenburg.

Mitme Preisimaa valitseja ajal lisandus hooneosi ja aia-alasid. Friedrich II lasi 18. sajandil ehitada Neuen Flügeli. Nii kujunes algsest suveresidentsist ulatuslik lossikompleks, mille arhitektuuris võib näha Brandenburgi-Preisimaa ajaloo eri etappe. Ka Charlottenburgi asula kasvas selle ümbruses; hiljem sai sellest iseseisev linn ning 1920. aastal liideti see Groß-Berliniga.

Teise maailmasõja ajal sai loss õhurünnakutes rängalt kannatada. Pärast 1945. aastat otsustati lammutamisest loobuda ja loss taastada; ülesehitus kestis aastakümneid. Tänapäeval kasutatakse kompleksi osi muuseumina. Näha saab muu hulgas ajaloolisi ruumijärjestusi, kunstikogusid ja Preisimaa monarhia keskkonnast pärinevaid sisustusesemeid. Loss meenutab seega nii Hohenzollernite residentsikultuuri kui ka sõjas hävinud arhitektuuri käsitlemist sõjajärgsel ajal.

Esimene Saksamaa liidumaade seeria lähtus Bundesrati rotatsioonipõhisest eesistumisest. Selles põhiseaduslikus organis osalevad liidumaade valitsused liidu õigusloomes ja halduses. Iga liidumaa jaoks valiti ehitis või maamärk, mis loob seose selle piirkonnaga. Berlin oli Bundesrati eesistuja 2017. aasta novembrist kuni 2018. aasta oktoobrini. Selles kontekstis valiti Schloss Charlottenburg ehitiseks, mis on ajalooliselt tihedalt seotud linna arengu ja selle varasema rolliga Preisimaa residentsina.