Luksemburg · Luksemburgi põhiseaduse 150. aastapäev

Väljalaskekuupäev29. dets 2017

Kogutiraaž316 000

ELi maksimum500 000

Väljaanded5

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekst1868-2018 / 150 Jahre / Verfassung des Großherzogtums Luxemburgs

DisainerHerbert Wähner

RahapajaKoninklijke Nederlandse Munt, Utrecht

Väljalaske puhul

Münt meenutab Luksemburgi põhiseaduse 150. aastapäeva. Motiivil on vasakul paremale vaatav Tema Kuningliku Kõrguse Henri, Luksemburgi suurhertsogi portree ning paremal aastaarvud „1868–2018“ ja kiri „150 aastat“. Portree all on kiri „Luksemburgi Suurhertsogiriigi põhiseadus“ ning avatud raamatu ristlõige.

Motiiv

Rahvuslikul küljel on vasakul kujutatud Tema Kuninglikku Kõrgust Henri, Luksemburgi suurhertsogit, kes vaatab paremale. Paremal on näha aastaarvud „1868–2018“ ning „150 aastat“. Suurhertsogi portree all on kiri „Luksemburgi Suurhertsogiriigi põhiseadus“, lisaks on kujutatud avatud raamatu läbilõiget.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

1868. aasta põhiseadus sündis ajal, mil Luxemburgi riiklikku staatust ümber korraldati. Juba 1841. aastal oli suurhertsogiriik saanud oma esimese põhiseaduse. 1848. aasta parlamentaarsem ja põhiõigustele suunatud põhiseadus muudeti 1856. aastal suurhertsog Wilhelm III algatusel põhjalikult. Sellega tugevdati monarhi positsiooni ja piirati poliitilisi vabadusi.

Uue põhiseaduse muutmise vahetuks taustaks oli 1867. aasta Luxemburgi kriis. Prantsuse keiser Napoleon III oli püüdnud osta Luxembourgi Madalmaade kuningalt Wilhelm III-lt, kes oli ühtlasi Luxembourgi suurhertsog. Preußen oli sellele kavatsusele vastu. Konflikt lahendati rahvusvahelisel konverentsil. 1867. aasta Londoni leping kinnitas Luxembourgi neutraliteedi; Preußeni garnison lahkus ning Luxembourgi linna kindlustused lammutati.

Selles kontekstis vaadati põhiseadus läbi ja kuulutati 17. oktoobril 1868 välja. Sellega taastati mitu 1856. aastal piiratud vabadusõigust, sealhulgas ajakirjandus- ja ühinemisvabadus. Samal ajal jäi alles 1856. aastal loodud Staatsrat. Tekst kujutas endast seega kompromissi 1848. aasta liberaalsete sätete ja varasema põhiseaduskorra monarhiliste elementide vahel.

Põhiseadus reguleeris suurhertsogi, Abgeordnetenkammeri, valitsuse ja kohtute staatust. Luxemburg jäi konstitutsiooniliseks monarhiaks, kus riigivõimu teostamine oli õiguslikult seotud ja jaotatud mitme institutsiooni vahel. Põhiseaduse teksti muudeti aja jooksul korduvalt, kuid see jäi pikka aega riigikorra aluseks.

Ümmargune aastapäev andis põhjust meenutada seda põhiseaduslikku järjepidevust. Samuti viitab teema Luxembourgi sisepoliitilise korra ja selle riikliku iseseisvuse rahvusvahelise tagamise tihedale seosele 19. sajandil.