KMS BU – Väljaanne 1

12. novembril 1918 kuulutas Viinis Provisorische Nationalversammlung välja Republik Deutschösterreichi. Sellele eelnesid Austria-Ungari sõjaline lüüasaamine Esimeses maailmasõjas, Habsburgide monarhia lagunemine ja keiser Karl I. loobumine osalemisest riigiasjades. Uus riik käsitles end algselt tulevase Saksa vabariigi osana. Saint-Germaini leping keelas aga taotletud ühinemise Saksamaaga; samal ajal kinnistus riiginimetus Republik Österreich.

Demokraatlik kord sai oma aluse 1920. aasta Bundes-Verfassungsgesetziga. 1930. aastate alguses sattus see raskesse kriisi. 1933. aastal kõrvaldati parlament tegevusest, 1934. aastal tekkis autoritaarne korporatiivne riik. Pärast Anschlussi natsionaalsotsialistliku Saksamaaga 1938. aasta märtsis ei eksisteerinud Austria enam iseseisva riigina. 27. aprillil 1945 taastati vabariik. Tänapäeva vabariik lähtub põhiseaduslikult 1920. aasta vabariiklikust korrast, mistõttu seostatakse juubelit kõigist neist katkestustest hoolimata aastaga 1918.

Parlamendihoone rajati aastatel 1874–1883 arhitekt Theophil Hanseni kavandite järgi. Algselt oli see mõeldud Reichsratile, Austria-Ungari Austria-poolse riigiosa parlamendile. Kujundus Vana-Kreeka eeskujude järgi pidi viitama poliitilise arutelu ja demokraatliku tahtekujunduse ajaloolistele algupäradele. Tänapäeval kogunevad seal Nationalrat ja Bundesrat; ühiste ülesannete täitmisel tegutsevad mõlemad Bundesversammlungina.

Hoone ees asuv Athenebrunnen rajati Hanseni kavandite järgi ja avati 1902. aastal. Keskse kuju lõi skulptor Carl Kundmann. Seega oli selle seos parlamendihoonega olemas juba ammu enne vabariigi loomist. Juubeli puhul pakkus see ansambel motiivi, mis ei meenuta üksnes vabariigi väljakuulutamist, vaid muudab nähtavaks ka selle riigikorra parlamentaarse aluse. Münte väljaandmine oli osa riiklikust mälestamisest, mis käsitles Austria vabariigi sajandipikkust ajalugu.