
CC 29 2007
käibemüntide komplekt
PP
Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus
Iirimaa · Rooma lepingute 50. aastapäev
Tiraaž10 000
Väljalaskehind80,00 €
Väljalaskekuupäev25. märts 2007
Pakendkäibemüntide komplekt
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind80,00 €
Väljalaske puhul
Mälestusmündiga tähistatakse Rooma lepingu allkirjastamise 50. aastapäeva. Lepingule kirjutasid 25. märtsil 1957 Roomas alla kuus asutajaliiget. Mündil on lepingudokument Michelangelo kujundatud tähekujulise Piazza del Campidoglio sillutise taustal. Selle kohal on „Euroopa” vastava riigi keeles; välisringil on Euroopa Liidu kaksteist tähte.
Motiiv
Mündi keskosas on kujutatud kuue asutajaliikme allkirjastatud lepingudokumenti, mille taustaks on Michelangelo kujundatud tähekujuline tänavasillutis Piazza del Campidoglio väljakul Roomas, kus leping 25. märtsil 1957 allkirjastati. Otse lepingudokumendi kohal on vastavas keeles vermitud sõna „Euroopa“. Kogu motiivi kohal on väljaandmise põhjus ning all emiteeriv riik vastavas keelevariandis või -variantides ja aastaarv 2007. Mündi välisrõngal on Euroopa Liidu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Mõistega „Römische Verträge“ tähistatakse kahte kokkulepet: lepingut Europäische Wirtschaftsgemeinschafti asutamise kohta (EWG) ja lepingut Europäische Atomgemeinschafti asutamise kohta (Euratom). Lepinguosalised olid Belgia, Bundesrepublik Deutschland, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Allakirjutamine toimus Palazzo dei Conservatoris Kapitooliumil.
Lepingud kuulusid Teise maailmasõja järgse Lääne-Euroopa integratsiooniprotsessi. Juba varem olid kuus riiki allutanud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kaudu rasketööstuse keskseid valdkondi ühisele korrale. Pärast Euroopa kaitseühenduse ulatuslikumate kavade läbikukkumist keskendusid valitsused majanduskoostööle. Uusi lepinguid valmistati muu hulgas ette Messina konverentsi ja Belgia poliitiku Paul-Henri Spaaki juhitud komisjoni kaudu.
EWG eesmärk oli luua järk-järgult ühisturg. Selle hulka kuulusid tollide kaotamine liikmesriikide vahel, ühine välis‑tollitariif ning konkurentsi, põllumajanduse ja kaubanduse eeskirjad. Pikemas perspektiivis nähti ette kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Ühiste organite hulka kuulusid komisjon, ministrite nõukogu, parlamentaarne assamblee ja kohus. Euratomi ülesanne oli seevastu koordineerida koostööd tuumaenergia rahumeelsel kasutamisel, edendada teadusuuringuid ja kontrollida tuumamaterjalidega varustamist.
EWG-st arenes hiljem Europäische Gemeinschaft. Maastrichti lepinguga sai sellest Europäische Unioni osa; selle ülesanded läksid lõpuks üle tänapäeva EL-i. Euroopa ühinemise institutsioonilised ja majanduslikud alused pärinevad seetõttu olulises osas Römische Verträge’st.
Mündi väljaandmiseks otsustasid euroala riigid esimest korda kasutada 2-euroste mälestusmüntide riiklikel külgedel ühist kujundust. Sellega ei meenutatud üksnes ajaloolist lepingute aastapäeva. Kooskõlastatud väljaanne lõi ühtlasi seose ühisraha ning poliitilise ja majandusliku integratsiooni vahel, millest euro välja kasvas. Ühise sündmuse tõttu võis münt erandkorras ilmuda lisaks vastava riigi teisele riiklikule mälestusmündile.
Lepingud kuulusid Teise maailmasõja järgse Lääne-Euroopa integratsiooniprotsessi. Juba varem olid kuus riiki allutanud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kaudu rasketööstuse keskseid valdkondi ühisele korrale. Pärast Euroopa kaitseühenduse ulatuslikumate kavade läbikukkumist keskendusid valitsused majanduskoostööle. Uusi lepinguid valmistati muu hulgas ette Messina konverentsi ja Belgia poliitiku Paul-Henri Spaaki juhitud komisjoni kaudu.
EWG eesmärk oli luua järk-järgult ühisturg. Selle hulka kuulusid tollide kaotamine liikmesriikide vahel, ühine välis‑tollitariif ning konkurentsi, põllumajanduse ja kaubanduse eeskirjad. Pikemas perspektiivis nähti ette kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Ühiste organite hulka kuulusid komisjon, ministrite nõukogu, parlamentaarne assamblee ja kohus. Euratomi ülesanne oli seevastu koordineerida koostööd tuumaenergia rahumeelsel kasutamisel, edendada teadusuuringuid ja kontrollida tuumamaterjalidega varustamist.
EWG-st arenes hiljem Europäische Gemeinschaft. Maastrichti lepinguga sai sellest Europäische Unioni osa; selle ülesanded läksid lõpuks üle tänapäeva EL-i. Euroopa ühinemise institutsioonilised ja majanduslikud alused pärinevad seetõttu olulises osas Römische Verträge’st.
Mündi väljaandmiseks otsustasid euroala riigid esimest korda kasutada 2-euroste mälestusmüntide riiklikel külgedel ühist kujundust. Sellega ei meenutatud üksnes ajaloolist lepingute aastapäeva. Kooskõlastatud väljaanne lõi ühtlasi seose ühisraha ning poliitilise ja majandusliku integratsiooni vahel, millest euro välja kasvas. Ühise sündmuse tõttu võis münt erandkorras ilmuda lisaks vastava riigi teisele riiklikule mälestusmündile.
Kasulik teave
Aastakomplekt „Rooma lepingute 50. aastapäev“, sisaldab kõiki kaheksat nominaali 1 sendist kuni 2 euroni ning seda 2-eurost mälestusmünti (nimiväärtus: 5,88 €)
