Luksemburg · Suurhertsog Wilhelm III 200. sünniaastapäev

Väljalaskekuupäev26. okt 2017

Kogutiraaž311 000

ELi maksimum500 000

Väljaanded4

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekst2017 / GRANDS-DUCS DE LUXEMBOURG / GUILLAUME III / *1817

DisainerHerbert Wähner

RahapajaKoninklijke Nederlandse Munt, Utrecht

Väljalaske puhul

Mälestusmünt tähistab suurhertsog Guillaume III 200. sünniaastapäeva. Motiivil on vasakul suurhertsog Henri vasakprofiilis ja paremal suurhertsog Wilhelm III; lisaks on kujutisel aastaarv „2017“, kiri „GRANDS-DUCS DE LUXEMBOURG“ ning nimi „GUILLAUME III“ koos aastaarvuga „*1817“.

Motiiv

Mündimotiivil on vasakul kujutatud tema kuningliku kõrguse suurhertsog Henri nägu vasakprofiilis ning paremal tema kuningliku kõrguse suurhertsog Wilhelm III nägu. Motiivi ülaosas on aastaarv „2017“. Alumises osas on tekst „GRANDS-DUCS DE LUXEMBOURG“ (Luksemburgi suurhertsogid). Parema portree kohal on nimi „GUILLAUME III“ (Wilhelm III), millele on lisatud aastaarv „*1817“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Wilhelm III. sündis 1817. aastal hilisema Madalmaade kuninga Wilhelm II ja Vene suurvürstinna Anna Pawlowna pojana. Aastatel 1849 kuni oma surmani 1890. aastal oli ta Madalmaade kuningas ja samal ajal Luksemburgi suurhertsog. Mõlemat riiki ühendas sel ajal personaalunioon: neil oli sama riigipea, kuid õiguslikult jäid nad iseseisvateks riikideks. See ühendus tekkis 1815. aastal Euroopa ümberkorraldamise tulemusena pärast Napoleoni sõdu.

Tema valitsemisaeg langes perioodi, mil Luksemburgi riiklik seisund muutus. Wilhelm III. ja riigi liberaalsete jõudude vaheline konflikt viis 1856. aastal 1848. aasta põhiseaduse piiramiseni. Samal ajal loodi Staatsrat. Hilisemad põhiseaduse muudatused tühistasid osa neist sekkumistest.

1867. aastal sattus Luksemburg Euroopa kriisi keskmesse. Prantsusmaa soovis omandada suurhertsogiriigi Wilhelm III.-lt, samal ajal kui Preisimaa oli sellele vastu. Üheks taustateguriks oli Preisi garnison Luksemburgi kindluses. 1867. aasta Londoni leping kinnitas lõpuks riigi alalise neutraliteedi. Kindlustused lammutati suures osas ning Preisi väed lahkusid. Luksemburg jäi Wilhelm III. ajal iseseisvaks suurhertsogiriigiks.

Tema surmaga lõppes 1890. aastal personaalunioon. Madalmaades sai tema järglaseks tema tütar Wilhelmina. Luksemburgis kehtis seevastu Nassau majalepingute kohane meessoost pärimisjärjekord, mistõttu sai Nassau hertsog Adolf suurhertsogiks. Luksemburgi kroon läks seega üle Nassau-Weilburgi liinile, kuhu kuulub ka praegune suurhertsog Henri.

Juubel andis seega põhjust meenutada varasemat Luksemburgi krooni kandjat ning samal ajal Madalmaade ja Luksemburgi personaaluniooni ajastut. Võrdlus tänapäevase riigipeaga viitab suurhertsogiriigi püsimisele vaatamata dünastia vahetumisele 1890. aastal.