2 eurot briljantlõige/BU

Ülikool rajati Madalmaade Ühendkuningriigi ajal, mille koosseisu kuulus pärast Viini kongressi ka tänapäeva Belgia ala. Kuningas Wilhelm I eesmärk oli rajada riigi lõunaosas riiklikult korraldatud kõrgharidussüsteem. Lisaks Gentile asutati riiklikud ülikoolid Liège’is ja Leuvenis. Genti kõrgkool alustas tegevust humanitaarteaduste, õigusteaduse, arstiteaduse ja loodusteaduste teaduskondadega. Õppekeel oli algul peamiselt ladina keel.

Pärast Belgia revolutsiooni ja riigi loomist 1830. aastal muutusid poliitilised ja keelelised olud. Prantsuse keel kehtestas end õppe- ja halduskeelena, ehkki Gentis ja suures osas Flandriast kõneldi peamiselt hollandi keelt. Seetõttu sai nõudmisest hollandikeelse ülikooli järele flaami liikumise üks teemasid. Esimene katse ülikool Saksa okupatsiooni ajal Esimeses maailmasõjas hollandikeelseks muuta oli poliitiliselt koormatud ning pärast sõja lõppu pöörati see tagasi.

1930. aastal mindi ülikoolis lõpuks ametlikult üle hollandi keelele. Sellega sai sellest Belgia esimene täielikult hollandikeelne ülikool. Kirjanikust ja kunstiajaloolasest August Vermeylenist sai pärast seda ümberkorraldust selle esimene rektor. Üleminekul oli peale kõrghariduse ka laiem poliitiline tähendus: see laiendas hollandikeelse elanikkonna võimalusi saada akadeemilist haridust oma emakeeles ning oli osa Belgia pikaajalisest muutumisest föderaalseks ja mitmekeelseks riigiks.

20. sajandi jooksul kujunes ülikool väikesest riiklikust kõrgkoolist laia profiiliga teadusülikooliks. Selle asutused paiknevad mitmes asukohas Gentis; lisaks toimub ülikooli tegevus ka väljaspool linna. Tänapäeval hõlmavad teadus ja õppetöö muu hulgas arstiteadust, inseneriteadusi, loodusteadusi, põllumajandusteadusi ning humanitaar- ja sotsiaalteadusi.

Juubel andis Belgiale põhjust meenutada mitte ainult kõrgkooli asutamist, vaid ka Belgia haridus-, keele- ja riigiajaloos möödunud kaht sajandit. Ülikool sümboliseerib eelkõige akadeemilise arengu ja Flandria hollandikeelse liikumise seost.