Leedu · Vilnius – kultuuri ja kunsti pealinn

Vilnius on Leedu pealinn ning asub Neriese ja Vilnia jõe ühinemiskohas. Linna nime seostatakse enamasti Vilnia jõega. Esimest korda mainiti Vilniust kirjalikult 1323. aastal Leedu suurvürsti Gediminase kirjades. Neis kutsus ta muu hulgas Lääne-Euroopast pärit kaupmehi, käsitöölisi ja vaimulikke oma valdustesse elama asuma. Leedu suurvürstiriigis kujunes Vilnius poliitiliseks ja majanduslikuks keskuseks.

Pärast Leedu ristiusustamist 14. sajandi lõpus rajati arvukalt kirikuid ja kloostreid. Linnapilti kujundasid gooti, renessansi- ja eelkõige barokne arhitektuur. Seetõttu ei kujuta mündil esitatud linna siluett ühtainsat ehitist, vaid tihedalt hoonestatud vanalinna oma kirikute ja kellatornidega. Vilniuse iseloomulike ehitiste hulka kuuluvad katedraal, St.-Annen-Kirche, ülikool koos St. Johannesega ning vanalinna baroksed kirikud. Selle ajalooline keskus kuulub alates 1994. aastast UNESCO maailmapärandi hulka.

Sajandite jooksul elas Vilniuses eri keeli kõnelevaid ja eri usku inimesi, nende seas leedulasi, poolakaid, juute, ruteenlasi, sakslasi ja tatarlasi. Linn oli juudi õpetluse keskus ning jidiši keeles nimetati seda Wilneks. Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsiooni all mõrvati juudi elanikkond peaaegu täielikult. Ka sõda, piirimuutused ja Nõukogude võim muutsid rahvastiku koosseisu põhjalikult.

Pärast Leedu iseseisvuse taastamist sai Vilniusest taas vaieldamatu riigi poliitiline keskus. Siin asuvad parlament, valitsus ja presidendi residents. Linna valimist mündi teemaks võib seega põhjendada selle rolliga pealinnana, tähtsusega Leedu ajaloos ja arhitektuuripärandiga. Nähtavasti ei olnud väljalaskega seotud konkreetset aastapäeva.