Kreeka · Rooma lepingute 50. aastapäev

Väljalaskekuupäev25. märts 2007

Kogutiraaž3 978 549

ELi maksimum4 000 000

Väljaanded2

ÄärekiriΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ + ★

Pealdis a olev tekstΣΥΝΘΗΚΗ ΤΗΣ ΡΩΜΗΣ / 50 ΧΡΟΝΙΑ / ΕΥΡΩΠΗ / 2007 / ΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ

DisainerHelmut Andexlinger

RahapajaBank of Greece - Mint, Halandri

Väljalaske puhul

Mälestusmünt tähistab Rooma lepingu allakirjutamise 50. aastapäeva kuue asutajaliikme poolt. Motiivil on lepingudokument Roomas asuva Michelangelo kujundatud tähekujulise Piazza del Campidoglio tänavasillutise taustal, kus leping 25. märtsil 1957 alla kirjutati. Selle kohal seisab „Euroopa“ vastava riigi keeles; välisringil on Euroopa Liidu kaksteist tähte.

Motiiv

Mündi keskosas on kuue asutajaliikme allkirjastatud lepingudokument, mille taustal on Michelangelo kujundatud tähekujuline tänavasillutis Roomas Piazza del Campidoglio väljakul, kus leping 25. märtsil 1957 allkirjastati. Vahetult lepingudokumendi kohal on vastavas keeles sisse pressitud sõna „Euroopa“. Kogu kujutise kohal on väljaandmise põhjus ning selle all emiteeriva riigi nimetus vastavas keeles või vastavates keeltes ja aastaarv 2007. Mündi välisrõngal on Euroopa Liidu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Rooma lepingute“ all mõeldakse kahte kokkulepet: Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamislepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingut. Lepinguosalised olid Belgia, Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Mõlemad lepingud jõustusid 1958. aastal.

Kuus riiki olid juba Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega alustanud kesksete majandusvaldkondade ühist haldamist. Pärast kavandatud Euroopa Kaitseühenduse läbikukkumist keskendus koostöö majandusküsimustele. 1955. aasta Messina konverentsil leppisid välisministrid kokku edasistes integratsioonisammudes. Seejärel valmistas Belgia poliitiku Paul-Henri Spaaki juhtimisel tegutsenud komitee ette hilisemate lepingute alused.

EMÜ pidi looma ühisturu. Selle juurde kuulusid liikmesriikidevaheliste tollimaksude järkjärguline kaotamine, ühine välispiirimaks ning ühised konkurentsi-, kaubandus-, põllumajandus- ja transpordieeskirjad. Pikemas perspektiivis pidid kaubad, inimesed, teenused ja kapital saama ühenduse piires vabamalt liikuda. EMÜ-l olid ühised institutsioonid, millest kujunesid mitme arenguetapi jooksul välja Euroopa Liidu tänapäevased institutsioonid.

Euratom taotles kitsamat eesmärki. Ühendus pidi koordineerima tuumaenergia rahumeelset kasutamist, edendama teadusuuringuid, jälgima tuumamaterjalidega varustamist ja toetama ühiseid ohutusstandardeid. Euratom eksisteerib õiguslikult endiselt Euroopa Liidu kõrval.

EMÜ-st sai hiljem Euroopa Ühendus. Maastrichti lepinguga loodi Euroopa Liit ja algatati ühtlasi majandus- ja rahaliit, millest kujunes välja euro. Aastapäev sobis seetõttu euroala riikide ühiseks emissiooniks: see meenutas selle poliitilise ja majandusliku koostöö lepingulist lähtekohta, mille raames võeti aastakümneid hiljem kasutusele ühisraha. Emissioon oli ühtlasi esimene 2-eurone mälestusmünt, mille kõik tollased euroala riigid lasid välja ühise põhimotiiviga.