2 eurot briljantlõige/BU

Ħaġar Qim asub Malta lõunarannikul kõrgendikul, Mnajdra templikompleksi lähedal. Sealt avaneb üle mere vaade väikesele Filfla saarele. Kompleks rajati Malta neoliitikumi ajal. Tollal elasid saarestikus põllumajanduslikud kogukonnad, kes tegelesid maaharimise ja karjakasvatusega, valmistasid keraamikat ega kasutanud veel kirja. Seetõttu ei ole säilinud ei ehitajate nimed ega nende usulised ettekujutused.

Ehitisi nimetatakse nende põhiplaanide ja sealt leitud kultusesemete põhjal „templiteks“. Nende täpne funktsioon ei ole siiski lõplikult selge. Ħaġar Qim koosneb peahoonest ja teistest säilinud ehitusjäänustest. Suured lubjakiviplokid moodustavad monumentaalse välisseina; sissepääsude kaudu pääses poolringikujuliste kambritega siseruumidesse. Mõned plokid kaaluvad mitu tonni. Kandvates välisosades kasutati peamiselt kõva korall-lubjakivi, samas kui kergemini töödeldav globigeriinlubjakivi sobis siseruumide ja kaunistatud ehitusdetailide jaoks.

Leidude hulka kuuluvad altarid, kaunistatud kiviplaadid ja inimfiguurid. Mõnel kujutisel on tugevalt rõhutatud kehavormid. Varem tõlgendati neid sageli viljakusjumalannadena, kuid paljude figuuride sugu ja funktsiooni ei ole võimalik kindlalt määrata. Liikuvaid leide säilitatakse tänapäeval peamiselt Malta riiklikus arheoloogiamuuseumis Vallettas.

Malta megaliitehitised kuuluvad varaseimate teadaolevate vabalt seisvate kivist monumentaalehitiste hulka. Nn templite kultuur lõppes 3. aastatuhandel eKr; selle põhjused ei ole üheselt teada. Malta hilisemad elanikud kasutasid teistsuguseid ehitus- ja matmistraditsioone.

Mündi väljaandmine ei olnud seotud ühe kindla ajaloolise tähtpäevaga. See kuulus mitmeaastasesse Malta mündisarja, mis käsitles saarestiku eelajaloolisi paiku. Ħaġar Qim oli pärast Ġgantijat selle sarja teine teema, mille raames tutvustati järjest mitut Malta arheoloogilist kompleksi.