2 eurot briljantlõige/BU

Ülikool tekkis Euroopa poliitilise ümberkorraldamise käigus pärast Napoleoni sõdu. Viini kongress ühendas Põhja- ja Lõuna-Madalmaad Wilhelm I võimu all üheks kuningriigiks. Kuningas lasi kõrgharidussüsteemi laiendada, et koolitada spetsialiste halduse, õiguse, meditsiini ja loodusteaduste jaoks. Peale Liège’i said riiklikud ülikoolid ka Gent ja Leuven. Liège’is algas õppetöö tollal tavapäraste filosoofia ja kirjanduse, õigusteaduse, meditsiini ning loodusteaduste teaduskondadega.

Pärast Belgia revolutsiooni 1830. aastal ja Belgia riikliku iseseisvuse saavutamist jäi kõrgkool alles. Seda jätkati riikliku prantsuskeelse ülikoolina. Selle areng oli tihedalt seotud linna majandusliku keskkonnaga: Liège ja Maasi org kuulusid 19. sajandil kaevandamise, metallitöötlemise ja masinaehituse keskustesse. Seetõttu muutusid loodusteaduslik ja tehniline õpe ning piirkonna tööstusega seotud teadusuuringud üha tähtsamaks.

Algul paiknes ülikool peamiselt kesklinnas. Selle ajalooliste asukohtade hulka kuulub hoonetekompleks tänapäevasel Place du 20-Août’l. Ülikooli kasvamise tõttu rajati 20. sajandi teisest poolest alates keskusest väljapoole Sart Tilmani linnak. Sinna koondati arvukad teaduskonnad, uurimisinstituudid ja ülikooli asutused, samal ajal kui teised osad jäid kesklinna.

Tänapäeval hõlmab ülikool laia erialade valikut. Selle juurde kuuluvad ka Liège’ist väljaspool asuvad asukohad, sealhulgas põllumajandusteadustele suunatud linnak Gembloux’s. Aastapäev andis Belgiale võimaluse meenutada riigi nüüdisaegse riikliku kõrghariduse tekkimist ning ühe oma prantsuskeelse ülikooli järjepidevust. Ülikooli valimine mündi teemaks viitab ühtlasi haridusele ja teadusuuringutele kui avalikele ülesannetele, mida alates 19. sajandi algusest institutsionaalselt arendati.