Andorra · 1866. aasta Neue Reformi 150. aastapäev

Andorra oli 19. sajandil valdavalt maaeluline ühendus kahe kaasvürsti – Urgelli piiskopi ja Prantsusmaa riigipea – ühise ülemvõimu all. Sisepoliitikat määras Consell General, mis oli välja kasvanud 1419. aastal loodud Consell de la Terra’st. Juurdepääs poliitilistele ametikohtadele ja valimisõigus olid siiski suuresti üksikute kogukondade põliste jõukate perekondade käes.

Nova Reforma sai suuresti alguse Ordino maaomaniku ja poliitiku Guillem d’Areny-Plandoliti algatusest. Reformimääruse kinnitas 1866. aastal piiskopist kaasvürst Josep Caixal i Estradé; Prantsusmaa-poolne heakskiit järgnes hiljem Napoleon III ajal. Kuna kaasvürstid teostasid kõrgeimat riigivõimu, olid sellised kinnitused poliitilise korra muutmiseks vajalikud.

Reform laiendas valimisõiguse meessoost leibkonnapeadele ning korraldas Consell Generali valimise ja koosseisu ümber. Nii said rohkem perekondi võimaluse vürstiriigi poliitikas kaasa lüüa. Tänapäevases tähenduses üldisest valimisõigusest ei saanud siiski rääkida: naised olid sellest välja jäetud ning ka mehed, kellel puudus leibkonnapea vastav staatus, jäid hääleõiguseta. Seega oli Nova Reforma samm laiema poliitilise osaluse poole, kuid ei kaotanud ühiskondlikke piire täielikult.

Casa de la Vall ehitati algselt 16. sajandi lõpus ühe perekonna elamu- ja kaitsehoonena. Consell General omandas hoone 1702. aastal ning kasutas seda enam kui kolme sajandi vältel kogunemiskohana. Selle lihtne nõupidamissaal sümboliseerib seetõttu väikese ühenduse institutsionaalset järjepidevust. Alles 2011. aastal kolis parlament otse selle kõrvale rajatud uude hoonesse.

Tähtpäev sobis mälestusmündi teemaks, sest reform seob arusaadaval viisil poliitilise osaluse arengu, Consell Generali ajaloo ja selle ajaloolise kogunemiskoha.