Läti · Piirkondade sari: Vidzeme piirkond

Vidzeme asub Läti kirdeosas ning hõlmab muu hulgas Gauja jõe ümbruse maastikke ning Cēsise ja Valmiera linnu. Läti nimi tähendab sisuliselt „keskmad“. Tänapäeva kultuuripiirkond ei lange kokku ajaloolise Liivimaaga: see ulatus teatud ajajärkudel suurele osale tänapäeva Läti ja Eesti aladest.

Alates 13. sajandist kuulus piirkond keskaegsesse Liivimaasse, mis koosnes Liivi ordu ja mitme piiskopkonna aladest. Pärast Liivi sõda läks suur osa piirkonnast Poola-Leedu võimu alla. 17. sajandil sai Vidzeme Rootsi võimu all oleva Liivimaa osaks. Pärast Põhjasõda läks piirkond Vene impeeriumi koosseisu. Need vahelduvad võimud jätsid jälje haldusse, haridusse, usutunnistustesse ja arhitektuuri. Samal ajal kujunes siin lätikeelne talurahvakultuur, millest sai 19. sajandil oluline alus Läti rahvusliikumisele.

Grifooniga piirkonnavapp pärineb varauusaegse Liivimaa hertsogkonna heraldikatraditsioonist. Grifoon esineb mitmesugustes ajaloolistes variantides ning võeti hiljem kasutusele Vidzeme tunnusena. Läti ajalooliste piirkondade vapid kehtestati riiklikult sõdadevahelisel ajal ning kinnitati pärast Läti iseseisvuse taastamist taas õiguslikult.

Münt kuulub nelja Läti kultuuriajaloolist piirkonda käsitlevasse sarja: Vidzeme, Latgale, Kurzeme ja Zemgale. Need piirkonnad on olulised ka riigi enesemõistmise seisukohast; Läti põhiseaduses nimetatakse neid riigi territooriumi osadeks. Mündisari loodi Läti Vabariigi 100. aastapäeva eel 2018. aastal. Sellega kujutati riigi rajamist mitte ainult poliitilise sündmusena, vaid seostati seda ka erinevate piirkondlike traditsioonidega, millest Läti koosneb.